Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše

PhD Sonja Tšesnokova-Wääri

10 detsembril on mari kirjakeele päev. Mari kirjakeele sünniajaks loeme esimese mari keele grammatika ilmumist 234 aastat tagasi.

Aga mari luuletaja Valentin Kolumb arvab teisiti:
Kuigi alles me
Sajand tagasi
Pihku saime paberi –
Oskasime ometi
Ammu mustrit lugeda.
(A. Valtoni tõlge)

Mari tikand elab tänapäevani ja jutustab koos paberiga maailmale mari rahva ajaloost.

Marid oskasid juba iidsetest aegadest omavahel infot vahetada tište ja tamgade abil. Omalaadseid märke lõigati noore pärnapuu või šereva pulkade sisse. Tamgad tähistasid eraldi sõna või sõnaühendit.

Muinasteadlaste andmetel on maridel juba keskajal olnud oma kirjutamisoskus. Seda kasutati majapidamises ja omausu asjade ajamisel.

Juba enne mari grammatika sündi on mari keeles olnud olemas sõna vozaš ’kirjutama’. Teadlaste arvates on see sõna tulnud iraani keeltest III–IV sajandil. Tamgad on esimesteks tundemärkideks mari oma kirjaviisi loomise püüdest.

Teine etapp mari kirjakeele arenemises algas XVIII sajandil.

Esimesed üksikud mari sõnad on kirja pandud juba XVII sajandil. Seda tegi oma Moskvamaal (vene Moskovija) käimise ajal (aastatel 1664–1667) hollandi teadlane. Ta viibis Volga ääres mäemaride keskuses Tsikmäs (vene Kozmodemjansk). Raamatus „Tatarstani põhja ja ida osa“ on ka peatükk maridest. 1705. aastal ilmus raamatu kordustrükk, kus oli umbes 30 mari sõna ja „Meie Isa“ palve mari keeles. See on esimene mari kirjakeele mälestusmärk.

XVIII sajandil külastasid paljud, põhiliselt välismaa teadlased Marimaad. Nende töödes oli ka mari sõnu. Kirikutegelased koostasid umbes 20 mari sõnastikku.

1767. aastal on kirjutatud esimene mäemarikeelne luuletus, mis on pühendatud keisrinna Jekaterinale.
Esimene mari keele grammatika, venekeelse pealkirjaga „Sotšinenija, prinadležaštšije k grammatike tšeremisskogo jazyka“ ilmus 10. detsembril 1775. a Sankt-Peterburis.

1782. ja 1775. aastal kirjutavad Kaasani seminari õpilased niidumarikeelseid luuletusi.

Esimene mari raamat ilmus 1804. aastal Moskvas ja kandis venekeelset pealkirja „Sokraštšjonnõi katehizis s prisovokuplenijem nekotoryh molitv, simvola very i 10 zapovedei na russkom i tšeremisskom jazykah“.

1821 ilmub mäemarikeelne „Uus testament“.
1837 trükiti A. Albinski „Tšeremissi grammatikat“.

1845 ilmub M. A. Castréni „Tšeremissien kielioppin elementteja“.
1867 – mäemarikeelne lugemik.
1870 – sarnane raamat niidumari keeles.

Suurt rolli mari kirjakeele arendamises mängis tõlkekomisjon nimega „Bratstvo Svjatogo Gurija“ (Püha Guriuse Vennaskond) eesotsas Nikolai Ilminskiga. Komisjon avaldas vene keelest mari keelde tõlgitud raamatuid. Komisjon tegutses 25 aastat, trükki anti 43 raamatut.

Religioossete raamatute väljaandmise eesmärk polnud mari kirjakeele arendamine, kuid nende kirjaviisi alusel on sündinud niidu- ja mäemari kirjakeel. Tõlkekomisjon on loonud mari tähestiku ja aluse pannud mari kirjakeelele.

Aastast 1867 kuni 1905 ilmus 80 religioosset raamatut, sõnaraamatut ja aabitsat.
•    Siiski oli tsaari-Venemaal väikerahvaste keele ja kultuuri olukord vilets. Arvati, et marid ei suuda ajada oma kultuuri asju, neid sõimati muulasteks (inorodets).

Osa Sergei Tšavaini eluloost:

Sergei Tšavain „Elnet“
Katkend romanist (soomekeelne tõlge – Arto Moisio)
Õpetaja Grigori Petrovitš semstvo ülemuse majas kohaliku vene intelligentsi seas.

„Vuonna 1914 Tsarevokokshajskin kihlakunnan koulujen tarkastaja käydessään kevättenteillä kysyi:
- Miksi teidän opiskelijat puhuvat huonosti venäjää?
- Älkää unohtako, Danil Avksentjevits, meillä ei venäläinen, vaan tseremissi koulu, – vastasin minä.
- Meidän kihlakunnassa, minun halinnassani ei ole tseremissi kouluja, on vain alkeisopistot ja minulla on kaikki oikeudet vaatia Teidän opiskelijoilta samaa, kuten muiltakin, – sanoi tarkastaja ja pilkallisesti lisäsi:- Tseremissi koulu! Tiedättekö Te, Ukrainassa on 30 miljoonaa ukrainalisia, ja sielä ei kursailla, vaan pakotetaan oppimaan venäjää ja opetetaan venäjän kielellä. Jonkinlaisista surkeanmääräisistä tsesremisseistä ei kannata puhuakaan”.

•    Mari kirjakeele arendamises mängisid suurt rolli mari kalendrid – Marla kalendar’, mis ilmusid 1907–1913. Seal avaldas oma teoseid tulevane mari klassik Sergei Tšavain. Neid kalendreid koostasid V. Vasiljev, P. Glezdenjov ja P. Kunajev.

•    Mari kalendrid panid aluse uuele ajastule kirjakeele arenemises. Nad olid seotud mari eluga ning erinesid religioossete raamatutega võrreldes nii oma sisu kui ka eesmärkide poolest.

•    Esimene mari luuletus ”Oto” (Salu) on kirjutatud 1905. Seda aastat peetakse mari kirjanduse sünniaastaks.

Enne oktoobrirevolutsiooni oli avaldatud 250 mari raamatut: ilukirjandust, kooliõpikuid. Mitu aastat oli ilmunud ajaleht „Voina uver“ (Sõja uudised).

XVIII-XIX saj. andsid marikeelsete raamatute ja aabitsate väljaandmisel, mari keele õpetamisel ja selle arendamisel suure panuse S. Nurminski, I. Moljarov, G. Jakovlev, I. Kedrov, P. Jeruslanov, V. Vasiljev, S. Tšavain, P. Glezdenjov, P. Mendijarov, V. Muhhin, T. Jefremov jt.

1917. aastale järgnenud aastate kultuuripoliitika on maridele ja teistele Venemaa rahvastele olnud „kuldseks päikesetõusuks“. Rahva parimad esindajad hakkasid suurte lootustega arendama mari keelt ja kultuuri.

1930-ndatel aastatel ilmusid mari ajalehed ja ajakirjad ning raamatud Marimaal, Ufaas ja Sverdlovski oblastis. Neil aastatel loodi mari kirjastus.

1920-ndatel aastatel lepiti kokku kasutada kahte kirjakeelt: niidumari ja mäemari.

Valerian Vasiljev tahtis luua ühtset kirjakeelt, kuid kõik ei kiitnud seda heaks. G. Karmazin pakus välja üle minna ladina tähestikule.

Kuigi 1930-ndate aastate alguses hakatakse otsima „rahvavaenlasi“ ning kaob sõnavabadus, jätkub mari keele ja kirjanduse arendamine.

1931. a avati Mari Pedagoogiline Instituut, kus hakati ette valmistama mari keele ja kirjanduse õpetajaid.

1930-ndad aastad on mari kirjanduse arendamise aeg. Kirjanikud panevad ennast proovile kõikides žanrites. Tol ajal on kirjutatud mari klassikaks saanud Sergei Tšavaini romaan „Elnet“ ning draama „Akpatõr“; M. Šketani mari talurahva elu kirjeldav romaan „Erenger“; Šabdar Osõpi romaan „Üdramaš korno“ (Naise tee) mari naise raskest elust. Nikon Ignatjev kirjutab esimese mäemarikeelse romaani „Vurs mardež“ (Terasene tuul). Luule alal otsib noor luuletaja Olõk Ipai julgelt uusi väljendusviise.

Mari kirjandusesse tulevad noored kirjanikud: Nikandr Lekain, Dmitri Orai, Janõš Jalkain, Pet Peršut, Šadt Bulat, A. Erõkan jt.

Suure panuse mari kirjakeele arendamisse andsid S. Tšavain, D. Orai, O. Šabdar ja M. Šketan. Viimane rikastas sõnavara uute, eelkõige eri murretest võetud sõnadega.

1937. aasta oli kõige õudsem aeg kogu mari maailmas. Mari rahva parimad esindajad sattusid praktiliselt täielikult Stalini repressioonide alla. Tol ajal represseeriti Marimaal 40 000 inimest. Tuntud kirjanikke ja kultuuritegelasi süüdistati kõikvõimalikes asjades, nad tehti „rahvavaenlasteks“, lasti maha ja saadeti vangilaagritesse.

1938. aastaks jäi Marimaal ilmuma ainult üks marikeelne ajaleht „Mari kommuna“, kord aastas ilmus kirjandusalmanahh “Pialan ilõš” (Õnnelik elu). Seal avaldati noorte kirjanike teoseid ja ilmus Nikandr Lekaini romaan „Kürtnö vij“ (Raudne jõud). Lekain oli Stalini vangilaagris 1930-ndate aastate alguses.

1938. aasta keelereform muutis kardinaalselt mari kirjakeelt – eesmärgiks oli mari keel teha maksimaalselt lähedaseks vene keelele. Tähestikku lisati 9 tähte, ä-täht aga kaotati ära. Vene laensõnu kästi kirjutada vene keele reeglite järgi. Algab mari kirjakeele allakäik.

Sõjaaeg ja selle järgnevad aastad olid mari kirjanduse jaoks hämar ajajärk. Kooliõpilastele polnud Tšavaini, Šabdari ja Ipai looming kättesaadav.

1953. a korraldati keelekonverents, kus arutati ühise kirjakeele loomist.

Mari keele uus arenguperiood on seotud 1950-ndatel aastatel ilmuma hakanud ajakirjaga „Ontšõko“. Kasvab huvi mari keele vastu.

1950-ndad aastad ja 1960-ndate aastate algus on mari keele arenemise aeg. Taastatakse sõnavabadus, rehabiliteeritakse represseeritud kirjanikud, nende teosed muutuvad jälle kättesaadavaks. Kirjandusesse tuleb uus kirjanike põlvkond – V. Kolumb, V. Ivanov, A. Juzõkain, Ju. Artamonov, A. Stepanov, Ju. Tšavain, V. Bojarinova, S. Nikolajev, G. Gadiatov, V. Gorohhov, I. Gornõi, A. Kanjuškov jt.

Valentin Kolumb kasutas oma loomingus murdepäraseid keelendeid, lõi ise uusi sõnu ning muutis lausekonstruktsioone. See kõik aitas kirjakeelt arendada.

Mari kirjakeele arendamisel oli suureks abiks Mari ülikooli avamine ning keeleteadlaste ettevalmistamine Eestis.

1980-ndate aastate muutused ühiskondlikus elus panid mõtlema mari kirjakeele tulevikule.

1990-ndatel aastatel kuulutatakse mari keel riigikeeleks ning teda hakatakse kasutama ühiskondlikus elus.

Mari ajalehtede ja ajakirjade arv kasvab. Ka Mari teaduste instituut, Mari ülikool, Mari Pedagoogiline Instituut, Mari TV, Mari teater on andnud oma panuse mari keele säilitamisesse ja arendamisesse.

Samal ajal teravneb mari kirjakeele küsimus.

Viimase 10 aasta põhilised probleemid: ei ole ühtegi marikeelse õppega kooli. Lapsed õpivad mari keeles ainult algklassides, mari keelt õpitakse ainult eraldi ainena ja sedagi mitte igas kohas. Mari külades suletakse koole.

Ivan Ivanovi arvates ei suutnud mari rahvas luua rahvuskirjakeelt. Seda takistavad: ühise kirjakeele puudumine, mari keel ei saanud õppekeeleks, seda ei kasutata riigiasjade ajamises. Kuigi mari kirjakeel ei jõudnud „oma mäetippu“, on ta mari rahvast siduvaks vahendiks. Tal on tähtis koht mari rahva maailma tsivilisatsioonile lähedasemaks tegemisel, mari rahva säilitamisel ja mari kultuuri arendamisel.

Ettekanne põhineb Ivan Ivanovi raamatule „Mari kirjakeele ajalugu“ (I.G. Ivanov „Mari literatur jõlmõn istorijže“, Joškar-Ola, 2003).

Lühendatult eesti keelde tõlkinud
Vasli Nikolajev

Korrigeerinud Kadi Sarv

Laupäeval tähistasid Eestis elavad marid Tartu Ülikoolis mari kirja päeva – Mari tište ketše, üritusel osales üle 50 inimese, teatas MariUver.

Soomes elav mari kirjandusteadlane Sonja Tšesnokova-Wääri esines pikema ettekandega “Tamgadest alates…”

Ta kõneles mari keeles mari kirjakeele ja kirjanduse ajaloost ja tutvustas hiljem ka Soomes ilmunud mari- ja soomekeelset raamatut “Valge jumala tütred. Mari naine ja moderniseerimine”.

Osalejad lugesid Sergei Tšavaini ja Valentin Kolumbi luuletusi mari ja eesti keeles ning vaatasid Aleksei Aleksejevi dokumentaalfilmi “Ohvriallikas”, mis räägib Sverdlovski oblasti maridest. Väljas oli ka samateemaline fotonäitus.

Tartu Ülikooli doktorandid esitasid katkendi Jakov Maiorov-Šketani näidendist “Viltuse otsaga viisk”. Õhtu lõppes mari mängude ja tantsudega.

Üritust korraldasid Tartu Ülikooli mari doktorandid,  MTÜ Tartu Marilaste Liit, MTÜ Tallinna Mari Selts.

Õhtu aitas läbi viia Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus.

Allikas: Fenno-Ugria

Pildid: Valeri Aleksandrov

10. detsembril on Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše. Sellega seoses korraldavad Eestis elavad marid sellel laupäeval, 12 detsembril, Mari kirjakeele päevale pühendatud ürituse, mis toimub Tartu Ülikooli peahoones (Ülikooli 18) Soome-ugri osakonna ruumis nr 234, algusega k 15.00

Kavas:
1. Mari kirjakeele päevast
2. „Tamgadest alates…“, mari kirjandusteadlane Soomest Sonja Tšesnokova-Wääri (PhD) mari kirjakeele ja kirjanduse ajaloost (mari keeles, eestikeelne resümee paberil)
3. Sergei Tšavaini ja Valentin Kolumbi luuletused (mari ja eesti keeles)
4. Aleksei Aleksejevi dokumentaalfilmi „Ohvriallikas”* esitlus (film on Uurali maride omausutraditsioonist)
5. Katkend M. Šketani näidendist „Važõk vujan jõdal“ (Viltuse otsaga viisk) (mari keeles)
6. Õpituba ja mari mängud
7. Kohvi ja tee, mari toitud
8. Mari laulud ja tantsud koos külalistega
9. Aleksei Aleksejevi fotonäitus Uurali maridest

Mari kirjakeele päeva taustast

Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše – on Mari Eli Vabariigi riiklik tähtpäev. 10. detsembril 1775 andis keiserlik Sankt Peterburgi Teaduste Akadeemia välja esimese mari keele grammatika, mille autoriks loetakse Kaasani peapiiskoppi Venjamin Putsek-Grigorovitšit. Üksikuid luuletusi ja sõnu mari keeles oli ilmunud ka varem, samuti on marid juba iidsetest aegadest osanud edastada informatsiooni spetsiaalsete märkide (tamgade) abil.

* SIRP: Ohvriallikas või hoopis kondimängud?
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8754:ohvriallikas-voi-hoopis-kondimaengud-&catid=4:film&Itemid=3&issue=3251

Lisainfo Vassili Petrov 55 43 586

Korraldajad: MTÜ Tartu Marilaste Liit, MTÜ Tallinna Mari Selts.
Toetab: TÜ Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

MariUver

Moskvas loodi eile Venemaa soome-ugri noorteassotsiatsioon, mis hakkab sarnaselt rahvusvahelise ja ka regioonidevahelise soome-ugri noorteühendusega kandma MAFUNi nime.

Uue assotsiatsiooni juhiks sai udmurdi ühenduse Udmurt Keneš asepresident ja Udmurdi vabariigi rahvuspoliitika aseminister Tatjana Išmatova (pildil).

Veel ühe MAFUNi nime kandva ühenduse loomine on juba tekitanud Venemaa soome-ugri liikumise aktivistide seas proteste. Rahvusvahelise soome-ugri noorteassotsiatsiooni MAFUN eelmine president, komi Aleksandr Rassõhhajev peab seda võimude püüdeks soome-ugri noori lõhestada ja nende tegevus oma kontrolli alla võtta.

Rassõhhajevi sõnul on juba olemas rahvusvaheline soome-ugri noorteühendus ja Venemaa regioonidevaheline soome-ugri noorteühendus, mis mõlemad kannavad lühendatult MAFUNi nime. ”Soome-ugri našistide” liikumise loomine on vastuolus soome-ugri noorte tegelike huvidega, leiab ta.

Ka MAFUNi praegune president, Nuori Karjala üks juhte Aleksei Tsõkarev avaldas agentuurile Komiinform arvamust, et uus ühendus võiks MAFUNi nime segaduse vältimiseks mitte kasutada.

Marimaal tegutseva kultuuridevaheliste sidemete ühenduse ViiAr liikmed kirjutasid uue ühenduse loojatele avaliku kirja, milles nad tõid välja, et otsus tehti tagaselja. Sellest ei räägitud augustis Petroskois peetud MAFUNi kongressil ning asutamiskoosolekule ei kutsutud ka kedagi rahvusvahelise noorteühenduse aktiivsetest liikmetest. “Pole selge, milliseks kujunevad suhted rahvusvahelise MAFUNi ja Venemaa MAFUNi vahel,” selgitatakse kirjas.

Venemaa MAFUN lubab küll agentuuri Komiinform teatel tegutseda soome-ugri keelte ja kultuuride säilitamise nimel ning teha koostööd ka rahvusvahelise organisatsiooniga.

Rahvusvaheline MAFUN loodi 1990. aastal Joškar-Olas. 2004. aastal loodi mari noorte eestvedamisel veel Venemaa regioonidevaheline MAFUN (MOS MAFUN).

Allikas: Fenno-Ugria

Moskvas leiab 4. novembril aset uue soome-ugri noorteassotsiatsiooni asutamiskoosolek, millel luuakse veel üks MAFUNi nime kandev ühendus.

Rahvusvahelise soome-ugri noorteassotsiatsiooni MAFUN eelmine president, komi Aleksandr Rassõhhajev peab seda võimude püüdeks soome-ugri noori lõhestada ja nende tegevus oma kontrolli alla võtta.

Rassõhhajevi sõnul on juba olemas rahvusvaheline soome-ugri noorteühendus ja Venemaa regioonidevaheline soome-ugri noorteühendus, mis mõlemad kannavad lühendatult MAFUNi nime. “Soome-ugri našistide” liikumise loomine on vastuolus soome-ugri noorte tegelike huvidega, leiab ta.

Ka MAFUNi praegune president, Nuori Karjala üks juhte Aleksei Tsõkarev avaldas agentuurile Komiinform arvamust, et uus ühendus võiks MAFUNi nime segaduse vältimiseks mitte kasutada.

Finugor: Экс-президент МАФУН предупреждает об угрозе раскола финно-угорской молодежи России

Finugor: В Москве появится российский вариант МАФУНа

Комиинформ: Нынешний и бывший президенты МАФУНА выступили с критикой организации молодежной ассоциации финно-угорских народов РФ

MariUver: Председатель МОС МАФУН: Присваивать заслуги других считаю преступлением

MariUver: Члены «ВийАр» выступили против злоупотреблений брендом МАФУН

Allikas: Fenno-Ugria

Marimaa pealinnas Joškar-Olas avati pidulikult filminäitleja ja luuletaja Jõvan Kõrla ausammas, mis valmis tema tänavuse 100. sünniaastapäeva puhuks.

Dresiinil sõitvat näitlejat kujutav pronksist ausammas paigaldati linna raudteejaama ette.

Mari Eli vabariigi president Leonid Markelov märkis avamisel, et Kõrla võiks kehastada tööka ja lõbutseda oskava mari rahva sümbolit.

Jõvan Kõrla (Kirill Ivanov) mängis esimeses Nõukogude helimängufilmis “Lähetus ellu”. Tema ümmargune sünniaastapäev annab tooni kogu 2009. aasta kultuurielule Marimaal.

Videoreportaaž vene keeles:

Videoreportaaž mari keeles:

Allikas: FINUGOR.RU

Eestikeelne variant: Fenno-Ugria

1. ja 2. novembril Marimaa U Torjali rajoonis mari rahva ühispalvus, mis lõpetab ühispalvuste hooaja ja on ühtlasi mari omausuliste tähtsaim sündmus.

Ühispalvus korraldatakse pühas salus, kus palvevanemad – kartid – süütavad lõkked ning pakuvad palvete saatel ande mari jumalatele. Palvuse tähtsaim osa toimub püha puu juures, mida mari keeli nimetatakse Onapu. Selline puu on olemas igas pühas salus.

Viimastel aastatel on ühispalvusele kogunenud mõnituhat mari usulist. Eelmine sarnane sündmus leidis aset Oš kueri (Valge kasesalu) pühapaigas.

Aliikas: Maavald

Hõimupäevad läksid hästi. Korraldajate sõnul on huvi soome-ugri kultuuri vastu suurenenud. Vallo Kelmsaar.

Kuulata >>

Allikas: ERR – Päevakaja ja raadio uudised

Viisasekelduste tõttu Põlvamaal vaid ühe päeva esinenud rahvamuusikaansambel Tumo (Tamm) Mari El Vabariigist paelus põhiliselt õpilastest publikut eeskätt oma temperamendiga, kirjutab ajaleht Koit.

Marid Ahja keskkoolis, 15. oktoober:

MariUver

Pildid: Svetlana Salmijanova

Soome-ugri hõimupäevade raames algab täna kell 15 Viljandi linnaraamatukogus kirjandus­õhtu.

Külaliste seas on eesti keele tõlkija Niina Obrezkova Komist (ee.„Niinepuu”). Eesti keelest on tõlkinud ka mari luuletajad Svetlana Grigorjeva ja Albertina Ivanova (ee „Sonaat viiulisoolole”). Udmurtiast viibib Eestis viis tõl­kijat ja luuletajat: Elena Rodionova, Olga Ignatjeva, Aržami Otšej (ee „Ära”), Larissa Orehhova (ee „Ääretu laas”), Pjotr Zahharov (ee „Kolmanda silma avanemine”) ja Muš Nadii. Nadii (ee „Paljajalu”) on külalistest ehk suurim eesti kirjanduse spetsialist, kes on tõlkinud nii Hando Runneli, Ellen Niidu, Eno Raua, Kristiina Ehini kui ka Maarja Kangro teoseid. Autogrammitund Tallinnas Mordvalasi esindavad luuletaja Raissa Orlova ja kirjandusteadlane Vassili Tjomin.

Kohal viibivad ka Prantsusmaalt pärit komi ja udmurdi keele tõlk Sebastian Cagnoli, udmurdi eepose soome keelde tõlkinud Esa-Jussi Salminen, kirjastajad Liidia Rämänen (Karjala) ja Juri Kuznetsov (Udmurtia) ning udmurdi kunstnik ja näitleja Juri Kutšõran. Kirjandusõhtut juhib soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni president Arvo Valton. Homme kell 12.30 jagavad hõi­muvelled Solarise Apollo raamatupoes autogramme.

Allikas: Eesti Päevaleht