2500 euro suurune auhind antakse välja kodanikualgatusliku töö eest sellistes valdkondades nagu etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo või muu valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine; festivalide ja üritustesarjade korraldamine ning tavade elushoidmine; kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.

Ilmapuu auhinna nominentideks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses.

Preemia määratakse reeglina ühele inimesele, kuid erandkorras võib selle saada ka mõneliikmeline töörühm. Taotlused auhinna määramiseks tuleb saata 15. märtsiks Hõimurahvaste Programmi nõukogule.

Ilmapuu auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval, 17. mail 2012.

Auhinnakonkursist lähemalt >>

Allikas: Fenno-Ugria

Hõimurahvaste Programmi nõukogu kuulutab välja Hõimurahvaste Programmi 2012. aasta stipendiumikonkursi.

Hõimurahvaste Programmi stipendiumi eesmärgiks on toetada Venemaa soome-ugri noorte doktoriõpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides. Stipendiumist makstakse doktorandile õppetoetust, hüvitatakse osaliselt eluaseme- ja tervisekindlustuskulud ning sõidukulud kodumaale, vajadusel kaetakse üliõpilase õppekoha maksumus.

Stipendiumile võivad sel aastal kandideerida Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide doktoriõppesse sisse saanud üliõpilased. Esmalt peab doktoriõppesse kandideerija läbima selle kõrgkooli doktorantuuri vastuvõtukatsed, kuhu ta tahab astuda (selleks peab ta ise suhtlema otse vastava kõrgkooliga). Doktoriõppesse kandideerija peab olema lõpetanud 5-aastase ülikooli või omama magistrikraadi.

Eesti ülikooli poolt doktoriõppesse vastu võetud üliõpilane peab Hõimurahvaste Programmi stipendiumile kandideerimiseks saatma vastava taotluse faksiga (+372 737 6216 või +372 737 5222) Hõimurahvaste Programmi nõukogu sekretariaati. Taotluse blankett on saadaval internetis.

Hõimurahvaste Programmi nõukogu valib ülikoolide vastuvõtutingimused täitnud doktorandikandidaatide hulgast välja Hõimurahvaste Programmi stipendiaadid, kelle kulud kogu nelja-aastase nominaalse õppeaja vältel hüvitatakse (doktorandi igakuine stipendium – 320 eurot, igakuine eluasemetoetus – 80 eurot, kojusõidutoetus – 2 korda aastas 224  eurot, kohustusliku ravikindlustuslepingu hüvitis), vajadusel tasutakse ka üliõpilase õppeteenustasu.

Hõimurahvaste Programmi nõukogu valiku kriteeriumideks võivad olla õpitav eriala või doktoritöö seotus soome-ugri teemaga. Hõimurahvaste Programmi stipendiaadilt eeldatakse soome-ugri emakeele oskust (selle kontrollimiseks võidakse kandidaadiga läbi viia vestlus).

Loe veel

Hõimurahvaste Programmi nõukogu

Allikas: Fenno-Ugria

Infokeskus Finugor koostas Rossiiskaja Gazetas avaldatud loendustulemuste põhjal tabeli, mis näitab soome-ugri rahvastiku dünaamikat viimase kaheksa aasta jooksul.

Samas märgib Finugor, et ametlikud andmed ei peegelda nii mõnegi rahva tegelikku olukorda. Näiteks on teada, et ižmakomisid on üle 20 tuhande. Permi krais elavad jasvakomid loeti aga loendusel sürjakomideks.

Ersasid ja mokšasid eelistati loendusel üles märkida mordvalastena, seepärast on ka ersade ja mokšade koguarv mordvalaste hulgast tublisti väiksem. Niidu- ja idamarid märgiti viimasel loendusel peamiselt lihtsalt marideks, samas eristati mäemarid.

Ka ingerisoomlasi elab Venemaal arvatavasti rohkem kui kirjas, sest osa neist on end pannud kirja soomlasena. Petserimaal elavad setud on aga väidetavalt üle loetud ja eestlaste üldarvust eraldatud.

Manside, hantide ja neenetsite rahvaarv on tublisti tõusnud arvatavasti tänu Handi-Mansi, Neenetsi ja Jamali Neenetsi naftapiirkondade põlisrahvastele eraldatavate toetustele.

 Allikas: Fenno-Ugria

Rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaste teaduskonverents IFUSCO oli esmakordselt korraldatud Göttingeni Ülikooli (Saksamaa) üliõpilaste poolt aastal 1984.

2012. aastal toimub IFUSCO Tartu Ülikoolis (Eesti). Kogu IFUSCO ajaloo jooksul on soome-ugri temaatikaga seotud konverents Eestis toimunud kahel korral: 1990. a. Tartus ja 2000. a. Tallinnas.

IFUSCO näol on tegu konverentsiga, kus osalejatel on võimalus tutvustada üksteisele oma uurimisteemasid, mis on seotud soome-ugri rahvaste ning nende keelte ja kultuuridega. See aitab algajal teadlasel laiendada oma silmaringi soome-ugri maailmas toimuva osas.

Lähem info:  www.ifusco.eu

Tere tulemast Tartusse XXVIII rahvusvahelisele soome-ugri üliõpilaste konverentsile, mis toimub 08.-11. mail 2012. a.

Enne IFUSCOt, 4. kuni 6. maini 2012 leiab Tartu Ülikoolis aset rahvusvaheline Graduate Conference on Areal Linguistics, Grammar and Contacts.

Ootame abstrakte keelekontaktide ja areaallingvistikaga seotud teemadel kuni 10. jaanuarini 2012.

Konverentsi töökeel on inglise keel; osavõtumaksu ei ole.

Täpsem info, uudised ja abstrakti saatmise juhised: http://arealling.ut.ee.

Tõnu Seilenthal

Allikas: Ugrimugri

Tartu Ülikooli Soome-ugri osakonna ruumis nr 427 (Jakobi 2), kell 14.15

Loeng “236 aastat mari kirjakeelt” (vene keeles) – mari keele kateedri dotsent, filoloogiakandidaat Zoya Ivanova (Mari Riiklik Ülikool, Joškar-Ola)

10. detsember, laupäev

ERMi Näitusemaja (Kuperjanovi 9), kell 14.00

Mari kirjakeele päeva pidulik üritus

Ürituse kava

• Mari kirjakeele päevast
• Mari Riikliku Ülikooli fennougristika instituut: ajalugu ja tänapäev – mari keele kateedri dotsent, filoloogiakandidaat Zoya Ivanova (Mari Riiklik Ülikool, Joškar-Ola)
• Tartu mari doktorantide ansambli esinemine
• Veronika Albahtina loeb luuletust “Oto” (Salu)
• Jürgen Dengo laulab mari laulu ja mängib akordioni
• Uurali mari rahvarõivaste tutvustamine
• Mari rahva- ja autorite laule esitab Anna Mišina.

Üritus toimub mari ja eesti keeles.

Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše – on Mari Eli Vabariigi riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1990. aastast.

10. detsembril 1775 andis Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia välja esimese mari keele grammatika, mille autoriks loetakse Kaasani peapiiskoppi Venjamini (Vassili Grigorjevitš Putsek-Grigorovitš). Üksikuid marikeelseid luuletusi ja sõnu oli ilmunud ka varem, samuti on marid juba iidsetest aegadest osanud edastada informatsiooni spetsiaalsete märkide (tamgade) abil.

Mari kirjakeele päeva eesmärgiks on avaldada lugupidamist mari keelele ning pöörata tähelepanu keele säilitamise vajadusele ja edasisele arendamisele.

Mari kirjakeele päeva korraldab MTÜ Tartu Marilaste Liit.

Üritust toetavad Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus, Tartu linn ja Eesti Rahva Muuseum.

Lisainfo: Vasli Nikolajev, tel. 58 128 546,
e-mail: vasily.nikolaev@gmail.com

MariUver

Ilukirjandusliku luule kategoorias pälvis preemia udmurdi luuletaja Jekaterina Makarova luulekogu “Šödon” (Vaist) eest.

Tõlkekirjanduse kategoorias peeti auhinna vääriliseks saami tõlkijat Jekaterina Metškinat saami kirjaniku Svetlana Zaborštšikova teose “Eellem vuez’. Kaahtse saam’ nõzne Kuelneg njoarkes’t eell’et” (Kaheksa koolasaami naise elu) tõlkimise eest vene keelest kildinisaami keelde.

Lastekirjanduse auhind otsustati anda permikomi kirjanikule Vassili Kozlovile lasteraamatu “Loktas tulõs” (Kevad tuleb) eest.

Preemiad määrati sel aastal neljas erinevas kategoorias: ilukirjandusliku proosa, ilukirjandusliku luule, tõlkekirjanduse ja lastekirjanduse kategoorias. Iga auhinna suuruseks on 1250 eurot. Kirjandusloolise teose ja draamateose kategoorias otsustati auhind välja andmata jätta.

Programmi kirjandusauhinnale kandideerisid sel aastal komi, permikomi, udmurdi, ersa, mari, mäemari, karjala ja saami kirjanikud – kokku 16 soome-ugri kirjanikku. Teoste hindamisel olid žüriile suureks abiks Hõimurahvaste Programmi stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri tudengid.

Eesti Hõimurahvaste Programmi auhindadega tunnustatakse viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid.

Juba viiendat aastat järjest välja antavate auhindade saajad kuulutatakse välja 1. novembril – udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi hukkamispäeva mälestuseks.

Allikas: Fenno-Ugria

Fenno-Ugria sihtasutuse eestvedamisel peetavate traditsiooniliste hõimupäevade üritused on toimunud nädala jooksul mitmel pool Eestis. Täna peeti Tallinnas Lillepaviljonis suurt hõimupidu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Hõimupäevad tutvustavad soome-ugri rahvaste kultuuri, edendavad koostööd. Samas ei ole hõimupäevad ainult laul ja tants, vaid see on aeg, kui räägitakse ka hoopis tõsisemaid jutte. Näiteks on Venemaal elevatel soomeugrilastel muutumas esimeseks keeleks vene keel.

“Me näeme, et praktiliselt 40% nendest soome-ugri rahvastest on venestunud. See tähendab seda, et vene keel on muutunud esimeseks keeleks ja emakeel on muutunud teiseks keeleks. Kui jätkuvad sellised demograafilised protsessid ehk niisugune assimileerumine, siis paarikümne aasta pärast võib olukord olla üsna katastroofiline,” rääkis hõimupäevade traditsiooni taastaja Jaak Prozes.

Eesti toetab hõimurahvaid sellega, et aitab neil rahvuskeelset kirjandust välja anda. Samas aga hakkab noortel kaduma lugemisharjumus.

“Selles osas on vaja tööd teha ja leida teatavaid alternatiive – näiteks see, mis puudutab soome-ugri keelte levikut Internetis,” ütles Prozes.

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma pöördumises, et väikestel rahvastel nõuab oma identiteedi säilitamine püsivust ja tulevikuvisiooni. See nõuab ühist tegutsemist ning suuremate riikide tähelepanelikkust. Kõnekoosolekul luges presidendi pöördumise ette riigikogu soome-ugri toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid.

“Ma usun, et kõik inimesed, kes on suutnud paarigi raamatut lugeda ka soome-ugri keeltes, on minuga nõus, et ükskõik millises teises väikese keeles mõtlemine rikastab üldist mõtlemist – mõtlemist lingvistiliselt,” ütles Raid.

Esimest korda tähistati hõimupäeva riikliku tähtpäevana, kuid vähemalt Tallinnas ei olnud lippe kuigi palju näha. Hõimupäevade korraldajad usuvad, et aasta või paari jooksul see pilt muutub.

Anne Raiste

Allikas: ERR Uudised

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liikme Andres Heinapuu sõnul on tähtis levitada soomeugrilaseks olemise kuvandit just noorte hulgas, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tema hinnangul tuleks mõelda, kuidas luua soomeugrilase kuvand nii, et olla sellest rahvusest oleks noorele sugupõlvele atraktiivne.

“Kõik popkultuur on kas vene- või ingliskeelne. Me Eestis, Soomes ja Ungaris, kus popkultuur on ingliskeelne, või Venemaal, kus popkultuur on venekeelne, oleme põhimõtteliselt kõik ühises ümberrahvustumise ohus ja seetõttu igasugune reklaam ja kuvandi loomine on äärmiselt vajalik,” selgitas ta.

Tallinnas Rahvusraamatukogus on täna kõnekoosolek, kus arutatakse soome-ugri rahvaste koostööd ning kell 15 algab Lillepaviljonis hõimpäevade perepidu.

Allikas: ERR Uudised

Visiit algas teisipäeval Mäemari rajoonist, kus külalised käisid kohaliku rahvuskangelase Akparsi ausamba juures ja tema matmispaigas, vaatasid Jolasapi (Jelassõ) külas teatraliseeritud mari pulmatseremooniat ning kohtusid kohaliku talupidaja Feofil Morozkiniga.

Suursaadikud ja nendega kaasas olnud diplomaadid väisasid ka Tsikmä (Kozmodemjansk) linna lähedal asuvat vabaõhumuuseumi, vaatasid draamateatri etendust ja kohtusid Tsikmä raamatukogus kohalike loomeinimeste ja avaliku elu tegelastega, kellega nad vestlesid maride olukorrast ja mari rahva tulevikust.

Kolmapäeval viibisid eestlased ja ungarlased Joškar-Olas. Nad külastasid rahvusmuuseumi ja kunstigaleriid ning osalesid Mari El Radio marikeelses raadio otsesaates. Hiljem kohtusid nad Mari Eli vabariigi seadusandliku kogu ja pealinna volikogu esimeestega.

Valitsuse poolt võttis suursaadikud vastu vabariigi juhi ajutine kohusetäitja Nikolai Kuklin. Kohtumise lõppedes toimus ka pressikonverents.

Kolmapäeva õhtul kohtusid suursaadikud mari rahvusliku intelligentsi esindajatega ning vaatasid mari rahvusooperit ”Akpatõr”.

Algselt pidi visiidil osalema ka Soome suursaadik Matti Anttonen, kuid tema reis jäi haigestumise tõttu ära.

Moskvas resideeruvad Eesti, Soome ja Ungari suursaadikud külastavad igal aastal tavapäraselt üht soomeugrilaste piirkonda, soovides tõhustada soome-ugri rahvaste koostööd. Mullu mais käisid nad koos Udmurtias, Marimaal aga viimati 2005. aastal.

Allikas: Fenno-Ugria

Fešin kogus oma maali jaoks ainest 1906. ja 1907. aasta suvekuudel Kaasani kubermangu mari külades.

1. novembril peetaval oksjonil on müügil ka tema portreed “Talutüdruk” (1938) ning “Tantsija pühakojas”.

Oksjonil on lisaks Fešini maalidele esindatud ka Vassili Vereštšagini, Ivan Šiškini, Ilja Repini, Boriss Kustodijevi ning Konstantin Korovini tööd.

Allikas: Fenno-Ugria