Moskvas loodi eile Venemaa soome-ugri noorteassotsiatsioon, mis hakkab sarnaselt rahvusvahelise ja ka regioonidevahelise soome-ugri noorteühendusega kandma MAFUNi nime.

Uue assotsiatsiooni juhiks sai udmurdi ühenduse Udmurt Keneš asepresident ja Udmurdi vabariigi rahvuspoliitika aseminister Tatjana Išmatova (pildil).

Veel ühe MAFUNi nime kandva ühenduse loomine on juba tekitanud Venemaa soome-ugri liikumise aktivistide seas proteste. Rahvusvahelise soome-ugri noorteassotsiatsiooni MAFUN eelmine president, komi Aleksandr Rassõhhajev peab seda võimude püüdeks soome-ugri noori lõhestada ja nende tegevus oma kontrolli alla võtta.

Rassõhhajevi sõnul on juba olemas rahvusvaheline soome-ugri noorteühendus ja Venemaa regioonidevaheline soome-ugri noorteühendus, mis mõlemad kannavad lühendatult MAFUNi nime. ”Soome-ugri našistide” liikumise loomine on vastuolus soome-ugri noorte tegelike huvidega, leiab ta.

Ka MAFUNi praegune president, Nuori Karjala üks juhte Aleksei Tsõkarev avaldas agentuurile Komiinform arvamust, et uus ühendus võiks MAFUNi nime segaduse vältimiseks mitte kasutada.

Marimaal tegutseva kultuuridevaheliste sidemete ühenduse ViiAr liikmed kirjutasid uue ühenduse loojatele avaliku kirja, milles nad tõid välja, et otsus tehti tagaselja. Sellest ei räägitud augustis Petroskois peetud MAFUNi kongressil ning asutamiskoosolekule ei kutsutud ka kedagi rahvusvahelise noorteühenduse aktiivsetest liikmetest. “Pole selge, milliseks kujunevad suhted rahvusvahelise MAFUNi ja Venemaa MAFUNi vahel,” selgitatakse kirjas.

Venemaa MAFUN lubab küll agentuuri Komiinform teatel tegutseda soome-ugri keelte ja kultuuride säilitamise nimel ning teha koostööd ka rahvusvahelise organisatsiooniga.

Rahvusvaheline MAFUN loodi 1990. aastal Joškar-Olas. 2004. aastal loodi mari noorte eestvedamisel veel Venemaa regioonidevaheline MAFUN (MOS MAFUN).

Allikas: Fenno-Ugria

Moskvas leiab 4. novembril aset uue soome-ugri noorteassotsiatsiooni asutamiskoosolek, millel luuakse veel üks MAFUNi nime kandev ühendus.

Rahvusvahelise soome-ugri noorteassotsiatsiooni MAFUN eelmine president, komi Aleksandr Rassõhhajev peab seda võimude püüdeks soome-ugri noori lõhestada ja nende tegevus oma kontrolli alla võtta.

Rassõhhajevi sõnul on juba olemas rahvusvaheline soome-ugri noorteühendus ja Venemaa regioonidevaheline soome-ugri noorteühendus, mis mõlemad kannavad lühendatult MAFUNi nime. “Soome-ugri našistide” liikumise loomine on vastuolus soome-ugri noorte tegelike huvidega, leiab ta.

Ka MAFUNi praegune president, Nuori Karjala üks juhte Aleksei Tsõkarev avaldas agentuurile Komiinform arvamust, et uus ühendus võiks MAFUNi nime segaduse vältimiseks mitte kasutada.

Finugor: Экс-президент МАФУН предупреждает об угрозе раскола финно-угорской молодежи России

Finugor: В Москве появится российский вариант МАФУНа

Комиинформ: Нынешний и бывший президенты МАФУНА выступили с критикой организации молодежной ассоциации финно-угорских народов РФ

MariUver: Председатель МОС МАФУН: Присваивать заслуги других считаю преступлением

MariUver: Члены «ВийАр» выступили против злоупотреблений брендом МАФУН

Allikas: Fenno-Ugria

Marimaa pealinnas Joškar-Olas avati pidulikult filminäitleja ja luuletaja Jõvan Kõrla ausammas, mis valmis tema tänavuse 100. sünniaastapäeva puhuks.

Dresiinil sõitvat näitlejat kujutav pronksist ausammas paigaldati linna raudteejaama ette.

Mari Eli vabariigi president Leonid Markelov märkis avamisel, et Kõrla võiks kehastada tööka ja lõbutseda oskava mari rahva sümbolit.

Jõvan Kõrla (Kirill Ivanov) mängis esimeses Nõukogude helimängufilmis “Lähetus ellu”. Tema ümmargune sünniaastapäev annab tooni kogu 2009. aasta kultuurielule Marimaal.

Videoreportaaž vene keeles:

Videoreportaaž mari keeles:

Allikas: FINUGOR.RU

Eestikeelne variant: Fenno-Ugria

1. ja 2. novembril Marimaa U Torjali rajoonis mari rahva ühispalvus, mis lõpetab ühispalvuste hooaja ja on ühtlasi mari omausuliste tähtsaim sündmus.

Ühispalvus korraldatakse pühas salus, kus palvevanemad – kartid – süütavad lõkked ning pakuvad palvete saatel ande mari jumalatele. Palvuse tähtsaim osa toimub püha puu juures, mida mari keeli nimetatakse Onapu. Selline puu on olemas igas pühas salus.

Viimastel aastatel on ühispalvusele kogunenud mõnituhat mari usulist. Eelmine sarnane sündmus leidis aset Oš kueri (Valge kasesalu) pühapaigas.

Aliikas: Maavald

Hõimupäevad läksid hästi. Korraldajate sõnul on huvi soome-ugri kultuuri vastu suurenenud. Vallo Kelmsaar.

Kuulata >>

Allikas: ERR – Päevakaja ja raadio uudised

Viisasekelduste tõttu Põlvamaal vaid ühe päeva esinenud rahvamuusikaansambel Tumo (Tamm) Mari El Vabariigist paelus põhiliselt õpilastest publikut eeskätt oma temperamendiga, kirjutab ajaleht Koit.

Marid Ahja keskkoolis, 15. oktoober:

MariUver

Pildid: Svetlana Salmijanova

Soome-ugri hõimupäevade raames algab täna kell 15 Viljandi linnaraamatukogus kirjandus­õhtu.

Külaliste seas on eesti keele tõlkija Niina Obrezkova Komist (ee.„Niinepuu”). Eesti keelest on tõlkinud ka mari luuletajad Svetlana Grigorjeva ja Albertina Ivanova (ee „Sonaat viiulisoolole”). Udmurtiast viibib Eestis viis tõl­kijat ja luuletajat: Elena Rodionova, Olga Ignatjeva, Aržami Otšej (ee „Ära”), Larissa Orehhova (ee „Ääretu laas”), Pjotr Zahharov (ee „Kolmanda silma avanemine”) ja Muš Nadii. Nadii (ee „Paljajalu”) on külalistest ehk suurim eesti kirjanduse spetsialist, kes on tõlkinud nii Hando Runneli, Ellen Niidu, Eno Raua, Kristiina Ehini kui ka Maarja Kangro teoseid. Autogrammitund Tallinnas Mordvalasi esindavad luuletaja Raissa Orlova ja kirjandusteadlane Vassili Tjomin.

Kohal viibivad ka Prantsusmaalt pärit komi ja udmurdi keele tõlk Sebastian Cagnoli, udmurdi eepose soome keelde tõlkinud Esa-Jussi Salminen, kirjastajad Liidia Rämänen (Karjala) ja Juri Kuznetsov (Udmurtia) ning udmurdi kunstnik ja näitleja Juri Kutšõran. Kirjandusõhtut juhib soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni president Arvo Valton. Homme kell 12.30 jagavad hõi­muvelled Solarise Apollo raamatupoes autogramme.

Allikas: Eesti Päevaleht

Ersade sõltumatu ajaleht Erzjan Mastor avaldas Maavalla koja pöördumise, milles mõistetakse hukka hõimurahvaste usuline pööramine. Avaldame allpool loo eesti ja vene keeles.

Ajaleht Ersjan Mastor avaldas suvel mari omausu preestri abilise Ilja Evanõn-Birski artikli, milles mõisteti hukka Ingeri luterliku kiriku misjon Marimaal. Samuti toonitas kirjutaja, et läänemeresoomlastel pole õigust lõhkuda hõimurahvaste juuri ning ohustada nende pysimajäämist.

Kuna esitatud syydistused puudutavad otseselt ka maarahvast, peame vajalikuks avaldada selgituse.

Kuigi idapoolsete hõimurahvaste juures tegutseb Eestist pärit misjonäre – hingedepyydjaid, ei esinda nad maarahvast, vaid Eesti elanikkonna kristlikku vähemust ja nende võõramaiseid õpetusi. Valdav enamus eestlastest kannab edasi põliseid uskumusi ja tavasid. Maausule on aga omane salliv suhtumine teiste rahvaste elma ja usku ning teise rahva usuline pööramine on taunitud.

Erinevate uuringute kohaselt on eestimaalaste hulgas kristlasi 14 – 25%. Eestlaste hulgas veel vähem. Yle poole rahvast ei usu mitte juutide, kristlaste ja muhameedlaste ainujumalat, vaid muid vaimseid jõude.

Suhteliselt väiksele hulgale vaatamata on kristlikud yhendused allutanud oma mõjule enamuse valitsuserakondade juhatustest ja kustutavad selle abil oma ajaloolist võimujanu. Eesti kirikute nõukogu ja Eesti valitsuse vahel sõlmitud leppe alusel toimub eesti rahva ristiusustamine. Sõjaväkke, vanglatesse ja politseisse on palgatud kristlikud riigivaimulikud. Riigi- ja kohaliku võimu asutuste yritustel toimuvad kristlikud talitused, millest paljud kodanikud usulistel põhjustel osa ei saa võtta. Kirik tegutseb ka selle nimel, et muuta kristlaste kontrollitav religiooniõpetus yldhariduskoolides kohustuslikuks. Usuvabaduse rikkumine ei puuduta Eestis yksnes põlisrahva pärimuslikku maausku inimesi vaid ka juute, buddiste, moslemeid jt.

Eesti põlisrahva ja maausu yhendused mõistavad hukka mistahes usulise pööramise või muu usulise surve soome-ugri ja maailma teiste põlisrahvaste juures. Võõrsilt toodud ainujumala usu pealesurumine hävitab rahvuskultuure ja kiirendab põlisrahvaste kadumist. See aga vaesestab maailma elmalist mitmekesisust ja nõrgendab inimkonda tervikuna.

Soome ugri rahvaste põliselmad ja eneseteadvus on loonausulised ja keskkonda säästvad. Meie põliste uskude kahjustamine on yhtlasi rynnak elukeskkonna ja maaema vastu.

Eesti omausulisi yhendav Maavalla koda ning teised põlisrahvaste yhendused kavatsevad pöörduda Eesti, Soome ja Venemaa valitsuste poole, piiramaks mistahes misjonitegevust soome-ugri rahvaste suhtes. Äärmiselt nurjatu on kasutada raskustes inimeste ja rahvaste olukorda võõra usu pealesurumiseks.  Mistahes (humanitaar)abi meie rahvastele peab tulema puhtast sydamest ja olema ilmalik.

Soome-Ugri rahvaid ei seo mitte yksnes keelesugulus vaid veel enam sarnane maailmavaade ja usuline pärand. Loona hingestatuks pidamise, esivanemate ja loonajumalate austamise, sõna väesse uskumise ning loona pyhapaikade poolest on meie rahvad perekond, kelle hoida on yhised juured.

Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla koja vanem

Allikas: Maavalla Koda

Hõimupäevade avalöögina avatakse täna Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees Eesti Rahva Muuseumi stendinäitus soome-ugri ja samojeedi rahvastest. Näitust täiendab raamatuväljapanek, mis tutvustab fennougristika ajalugu reisikirjade ja uurimuste kaudu.

Järgmisel nädalal saabub Eestisse suur hulk soome-ugri pärimusmuusikuid ja kirjanikke, kes rändavad ringi üle kogu Eestimaa, esinedes koolides, rahvamajades ja raamatukogudes toimuvatel kontsertidel ja kirjandusõhtutel.

Tänavu saab udmurdi, mari, ersa, handi ja karjala külamuusikute kõrval kuulata ka professionaalseid pärimusmuusikaansambleid: saami joige ja rahvapille tutvustab ansambel Fadnu Norrast, karjalasoome muusikat ansambel Burlakat Soomest ning ungari traditsioonilist pillimuusikat Buda Folk Band.

Hõimupäevade peaüritusteks on järgmisel nädalalõpul toimuvad peakontserdid Tartus, Viljandis ja Tallinnas. Pirita Lillepaviljonis toimub laupäeval kõikide külaliste osavõtul suur hõimupäev, kus on võimalik lisaks muusika nautimisele õppida tantsusamme, tutvuda Eestis tegutsevate soome-ugri seltside tegevusega, osta soome-ugri teemalisi plaate ja trükiseid ja mekkida soome-ugri rahvaste rahvusroogi.

Järgmisel esmaspäeval avatakse Eesti Kunstiakadeemia galeriis EKA soome-ugri ekspeditsiooni näitus “Komiromantika”, mis on koostatud sel suvel ižmakomide juures kogutud materjalidest.

Teisipäeval algab Eesti Rahvusraamatukogus kirjanduskonverents “Soome-ugri vastastikused tõlked ja nende avaldamine”. Arvo Valtoni eestvedamisel toimub hõimupäevade raames veel mitu kirjandusõhtut, kus saab teha lähemat tutvust Venemaa soome-ugri aladel tegutsevate kirjanike ja tõlkijatega.

Tartus Genialistide klubis leiavad 13.-16. oktoobrini aset VII Ungari filmipäevad ning 18. oktoobril on soome-ugri teemaõhtu ETV2s, mille raames näidatakse kuut eestlaste tehtud dokumentaalfilmi.

Fenno-Ugria Asutus andis hõimupäevade eel välja soome-ugri teemalise ajalehe Fenno-Ugria Teataja 4. numbri, mis ilmub ajalehe Sirp vahelehena sel reedel, 9. oktoobril.

Et hõimupäevade peaeesmärgiks on soome-ugri rahvaste tutvustamine noortele, tähistatakse seda paljudes koolides üle Eesti. Toimuvad soome-ugri rahvastele pühendatud tunnid, kohtumised ja muud temaatilised üritused.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast, tänavu täitub seega hõimupäevade 80. sünnipäev.

Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal. Viimastel aastatel on hõimupäevi peetud ka Venemaal.

Hõimupäevadest lähemalt

Hõimupäevade täienev kava

Allikas: Fenno-Ugria

Mõne tunni eest kandis valitsustevaheline UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, teatas  UNESCO komitee esindaja Abu Dhabist uudisteportaalile setomaa.ee .

«See on  tunnustus kõigile seto kogukonna inimestele, seto lauluemadele, seto lauljatele, kes päev päeva järel on hoidmas ja  loomas seto kultuuri,» arvab Seto Leelotarkade Kogo esinaine, praegune Seto Kuningriigi ülembsootska Õie Sarv. «Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt.»

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmine tähendab maailma tasemel tunnustust kogukonna omavahelisele koostöövõimele, samuti koostöövõimele riigiga seto leelo ning kultuuri hoidmise eesmärgil. See on tunnustus sellele, mis on juba tehtud seto leelo hoidmiseks. See tähendab kontakte ning avanevaid rahvusvahelisi koostöövõimalusi. See tähendab pikaajalist ja läbimõeldud ning UNESCO tegevuskavaga kaetud seto kogukonna ja Eesti riigi kokkulepet seto kultuuri hoidmiseks ning arendamiseks.

«Arvamine UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ei ole lõplik eesmärk, vaid üks verstapost seto vaimse pärandi  pikas ajaloos. See innustab kindlasti nii seto noori järgima vanavanemate eeskuju kui annab ka lootust teistele pärimuskultuuri kogukondadele Eestis, meie hõimurahvaste hulgas ning terves maailmas,» rõhutab Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo.

2009. aasta sügisel ja talvel on tulemas palju erinevaid ettevõtmisi, kus on võimalik osaleda seto kultuuris. Eesti Rahva Muuseumis on käimas eriprogramm «Seto asi lätt edesi» (http://www.erm.ee/?node=1664) ning 9.-10. oktoobril toimub Värska Kultuurikeskuses esimene Setomaa leelokonverents, kus kõlavad eesti- ja setokeelsed teaduslikud ja populaarteaduslikud ettekanded seto leelost eri teadusvaldkondadest ja vaatenurkadest. Lisaks saab stendiettekannetena ülevaate kõikidest tegutsevatest ja varem tegutsenud leelokooridest ning ühiselt lauldakse linti seto hümn.

«Ühtlasi on esindusnimekirja kandmine muidugi tunnustus ka headele partneritele UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis, ministeeriumites, Rahvakultuuri Keskuses, kellega koos oleme leelotaotluse koostanud ja esitanud,» märkis Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn.

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvad ka Kihnu kultuuriruum ning koos Läti ja Leeduga esitatud laulu- ja tantsupeotraditsioon. Täna lisandus esindusnimekirja 76 uut kannet. Enne tänast komitee istungit oli kannete arv esindusnimekirjas 90.

Allikas: setomaa.ee