Hõimupäevad tõid Valgamaale killukese liivi kultuuri

Valgamaalased võõrustasid liivlaste esindajaid ja said osa nende kultuuripärandist. Meenutati ka Tõrvast pärit Eduard Vääri erilist rolli selle rahva jaoks.

Külalised saabusid Valka kolmapäeval. Nendel oli vastas hõimupäevade üks korraldajaid, Hummuli kooli õpetaja Endla Miske.

Külalisansambli «Livlist» esimene kohtumine oligi mõisakoolide ketti kuuluva Hummuli põhikooli õpilaste ja õpetajatega. Käidi veel Jõgevestes Barclay de Tolly mausoleumis ja Väikese Emajõe kaldal olevas Greete motellis. Õhtul jõudsid sugulasrahva esindajad koos saatjatega Tõrva kirik-kammersaali.

Liivi keele ja kultuuri kandjaid ning arvukaid tõrvalasi tervitas seal aastaid hõimupäevade korraldamise initsiaator olnud õpetaja Mall Lepik. Tema rõhutas, et liivi keel on eesti keelele kõige lähem sugulane.

Tõrval on põhjust uhke olla

Lepiku sõnul tuntakse uhkust, et just Tõrvast oli pärit kõige nimekam liivi keele ja kultuuri tundja ning uurija –kahjuks küll juba meie hulgast lahkunud professor Eduard Vääri. Tema käis koos oma üliõpilastega pidevalt liivlaste radadel ja kogus nende vaimuvara.

Liivi keele ja kultuuri hetkeolukorrast rääkis üksikasjalikumalt Liivlaste liidu esimees Aldis Ermanbriks. Tõlgina tegutses Tartu Ülikoolis eesti ja liivi keelt õppinud Erika Krautmane. « Riiagi on olnud algselt liivi küla,» väitis Ermanbriks muu hulgas. Nüüd on liivi keele oskajaid tema sõnul järel veel vaid mõni üksik.

Mõlemad külalised väljendasid heameelt selle üle, et 1948. aastal jõudis Liivimaale Paul Ariste, et uurida liivi keelt, kultuuri ja kombestikku.

Missiooniga ansambel

Kuulates laule ansambli «Livlist» esituses, tõdesid paljud, et eesti ja liivi keelel on palju sarnaseid jooni.

Riia liivlaste lauluansambel Livlist, tõlkes Liivlased loodi 1972. aastal. Ansambli asutamise ajendid oli mure oma keele tuleviku pärast, vajadus säilitada liivi muusikapärand, soov tugevdada liivi iseteadvust ja tõestada, et liivi rahvas on kõigest olenemata ikka veel olemas.

Aegade lõikes on ansamblis laulnud rohkem kui 250 liiget. Esialgu laulgi liivi rahvalaule teatavate mänguliste sugemetega. Veljo Tormise loodud «Seitse liivi rahvalaulu» on püsinud ansambli repertuaaris aastaid. Ansambel on omandanud ka eesti, soome, ungari, ja teiste soome-ugri rahvaste ning lätikeelseid laule.

Aastatel 1977–1979 valmis ulatuslik etnograafiline etendus «Liivi pulmad 19. sajandil», mida mängiti edukalt Läti rahvusteatris ja mitmeid kordi ka Eestis.

Ansambel on viibinud kontsertreisidel Eestis, Soomes, Komis, Mordvas ja mujalgi. Kõige rohkem on kontserte olnud Riias.

Ansambli liikmed õpivad ise aktiivselt liivi keelt. Samuti töötavad nad pedagoogidena iga-aastases liivi laste, noorte ja sugupõlvede laagris.

———————————

Kommentaar

Erika Krautmane, tõlk, liivi ja eesti keele ning kultuuri tundja.

Teiepoolne vastuvõtt oli väga südamlik ja hästi organiseeritud. Kohe oli tunda, et oled oodatud. Meie küll nii hästi oma külalisi vastu võtta ei suudaks. Kuigi me tahaksime, et eestlased ja liivlased, nii palju, kui meid veel järele jäänud on, hoopis tihedamini läbi käiks ja suhtleks. Ehk tänane kultuurikandjate kohtumine annab sellele unistusele reaalsema väljundi.

Vello Jaska

Allikas: Valgamaalane

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s