Jõvan Kõrla: valguses möödunud elu

mustafa_iziSel aastal on mari filminäitleja ja luuletaja Jõvan Kõrla 100.  sünniaastapäev.

1931. aastal hämmastas Jõvan Kõrla maailma nõukogude esimeses helimängufilmis “Lähetus ellu”. Film näidati paljudes maades, mõnes kohas pealkirjaga ”Mustafa”. Mustafa rolli mänginud Jõvan Kõrla (pildil) jõudis maailmakuulsuseni ja tema nimi jäi filmikunsti ajalukku.

Jõvan Kõrla andis välja kolm luulekogumikku.

22-aastasena jäädvustas Jõvan Kõrla oma nime igaveseks filmikunsti ja mari rahva ajalukku. 28-aastasena ta represseeriti ja kuus aastat hiljem ta suri.

Jõvan Kõrla (Kirill Ivanovitš Ivanov) sündis 16. märtsil 1909. aastal Marimaal Šernuri rajooni Kupsola külas taluperes. Pere elas vaesuses ning ta nägi palju häda ja vaeva, mis hiljem kajastus ka tema loomingus.

1921. aastal kaotas Kõrla oma isa. 1921.-24. a õppis ta Marisola koolis, hiljem jätkas õpinguid Šernuri koolis. Kodukülas käis ta harva.

1937. a oma venna Jõvani matustel käimist aeroplaaniga aga mäletavad vanemad Marisola elanikud tänapäevani.

Huvi ilukirjanduse vastu tekkis tal juba Šernuri koolis. Kõrla osales üritustel: laulis, deklameeris luuletusi.

1926. aastal lähetati Kõrla Šernuri kohaliku komsomoliorganisatsiooni poolt õppima Kaasani töölisfakulteeti.

Kaasanis õppimise ajal on Kõrla töölisfakulteedis olnud väga aktiivne tegelane. Üliõpilased lugesid ja arutlesid uute mari raamatute üle. Loenguid pidasid neile tuntud mari teadlased ja kirjanikud: Valerian Vassiljev, Guri Karmasin, Vladimir Muhin (Savi).

Töölisfakulteedi ajal avaldus Jõvan Kõrla talent. Ta laulis laule, mängis etendustes, samuti oli ta hea humorist.

Andekas Jõvan Kõrla saadetakse õppima Moskvasse. 1929. a astub ta kinotehnikumi näitekunsti osakonda. Vastuvõtukomisjoni kuulusid Sergei Esenštein, Abram Room, Vsevolod Pudovkin.

Kord kutsuti kinotehnikumi õpilasi mängima massistseenis filmis kodutustest. Kõrlale anti lühirolli. Ühe episoodi osav etendamine viis Kõrla Mustafa peaosa mängimiseni.

1931. a linastus N. Liidu kinodes esimene helimängufilm „Lähetus ellu“. Film sai sooja vastuvõtu rahva ja kõrge hinnangu kriitikute poolt. Maksim Gorki kirjutas pärast filmi vaatamist: „Jõvan Kõrla on andekas inimene“.

Kõrla marikeelsed väljendid ja laulud filmis tõstsid maride eneseteadvust. Rahvas armastas Jõvan Kõrlat väga ja ta sai populaarseks.

1936. a tuli Kõrla Mari autonoomse oblasti 15. aastapäeva peole Joškar-Olasse. Selleks ajaks oli tal ilmunud kolm luulekogu. Ta võeti vastu NL Kirjanike Liidu liikmekandidaadiks.

2 aastat töötas Kõrla „Vostokfilmis“ – mängis filmis „Budda asendaja“ (Namestnik Buddy) ning osales „Hodža Nasreddini“ proovivõtetel Taškendis. Seejärel jäi Kõrla ilma tööta ja pöördus 1937. aastal tagasi Joškar-Olasse.

Alates 1. veebruarist 1937 hakkab Kõrla tööle Mari teatris, aga ta ei jõudnud eriti palju teha. Lähenes tume aeg mari intelligentsile, paljud olid ilma põhjuseta kinni peetud.

Kõrla julge iseloom ei meeldinud paljudele, mõned kadestasid teda. Juhtum „Onar’i“ restoranis, kus purjus Kõrla lõi ühele venelasele vastu pead, andis põhjuse süüdistada teda „natsionalismis“.

Teatri koosolekul rõhutati tema „nõukogudevastast“ käitumist (riietus hästi, käis ringi kübar peas ja jalutuskepp käes, tervitas „Tere, härrad!“). Tema kohta kirjutati NKVD-sse salakaebusi, kus tuletati meelde tema „kontrrevolutsioonilisi“ sõnu: „ilma põhjuseta arestivad“, „väga vähe tehakse rahvuskaadri ettevalmistamiseks“.

Avatakse kohtuasi nr 6336. Kõrla ei tunnista end süüdi. Mari ANSV NKVD „troika“ süüdistas teda „revolutsioonivastases ja natsionalistlikus“ tegevuses ja saatis 10 aastaks parandusliku töö kolooniasse.

Nii satub Kõrla Karjala vangilaagrisse, kuid pärast Soome-NLSV sõja puhkemist viiakse ta üle Põhja-Uuralisse Krasnoturinski linna lähedal olevasse Bogoslovlagi. Seal Kõrla 3. juunil 1943. aastal surebki.

1956. a Jõvan Kõrla rehabiliteeriti, tema hea nimi taastati. Avaldatakse tema luulekogud nii mari kui vene keeles ning artikleid ja uurimistöid tema elust ja loomingust. Kõrla nime kannab Marisola kool ja Šernuri alevi kino, üks Joškar-Ola tänav ning vabariiklik kunstipreemia.

Tänase päevani pole teada, kuhu Kõrla on maetud, tema nime pole ka Krasnoturinski mälestuskividel. Linnamuuseumi töötajad väidavad, et seda kohta on võimatu leida.

Joškar-Ola raudteejaama juurde kavatsetakse Jõvan Kõrlale ausammas püstitada. Tema juubeliks korraldatakse palju üritusi, avaldatakse raamat, Šketani nimelises mari teatris etendub näidend Kõrlast.

Katkend filmist „Lähetus ellu“:


Juri Solovjovi ja Vassili Petrovi marikeelsete tekstide põhjal
MariUver

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s