Udmurdid lõid soome-ugri ühistehiskeele

Keele loojad. Vasakult: kirjanik ja filoloog Aleksei Arzamazov, Ižkari ülikooli professor Juri Perevoštšikov ning ajakirjanik Pavel BaženovUdmurdi haritlased leiavad, et nende loodud uut soome-ugri ühiskeelt — millel nimeks budinos — kasutades võiksid hõimurahvad edaspidi ladusamalt suhelda.

Budinose vaimne isa on Ižkari (vene nimega Iževski) ülikooli majandusprofessor Juri Perevošt­šikov. „Miks peaksime omavahel suhtlema inglise või vene keeles, kui meie kõigi keeltes on alles ju soome-ugri algkeele mõjud. Pealegi ei suuda võõrkeeled ka väga hea oskuse korral väljendada soomeugrilaste maailmapilti terviklikult,” seletas professor oma kitsukeses, pilgeni raamatuid täis ja hädasti remonti vajavas kabinetis ülikooli peahoones.

Professori ideedest sai innustust filoloog, kirjanik ja ajakirjanik Aleksei Arzamazov. Nii tema kui ka teiste Perevoštšikovi mõttekaaslaste abiga on nüüdseks soome-ugri keelte baasil loodud 2000 budinosekeelset sõna ja grammatika.

Esimene internetist tasuta allalaaditav sõnastik on tõlgitud udmurdi, vene, inglise, soome ja ungari keelde. Interneti suhtlusportaalis Facebook on budinose keele sõprade klubi, kus on üle 80 liikme, kes püüavad omavahel vahetada uuskeelseid tekste, annavad ideid uudissõnade loomiseks ning kirjutavad luuletusi.

„Keel on lihtne, vaid kuu ajaga omandatav ning kui keegi Eestist tahab meid selle levitamisel aidata, siis võiks ta sõnastiku tõlkida ka eesti keelde,” rääkis Arzamazov, silmad lootusrikkalt säramas. Tema väitel on maa­ilmas praegu sadakond suuremal või vähemal määral budinose valdajat.

Esimene heliteos

Professor Perevoštšikov kavatseb koos kolleegidega hakata oma taskust maksma stipendiume Ižkari ülikoolis budinose õppijatele. „Aasta pärast on meil juba kümme noort inimest, õpetajat, kes saavad seda keelt edasi anda oma õppuritele,” rõõmustas professor.

Eesti helilooja, mitmeid keeli õppinud Mart Siimer ütles, et tellis Arzamazovilt viisistamiseks budinosekeelse luuletuse, mis räägib metsast, puudest ja hingede rändest, sest mets ühendab enamikku soome-ugri rahvaid. „Leidsin sellest keelest palju tuttavat,” rääkis Siimer, kelle budinosekeelne laul solistile orkestri saatel tuleb esiettekandele 4. juunil Tartu Jaani kirikus toimuval kaheksandal Eesti noorte heliloojate festivalil.

Tuntud soome-ugri asjatundja Tõnu Seilenthal suhtub uudiskeelde skepsisega. „Eksperimente võib küll igasuguseid teha, aga eelkõige tuleks soome­ug­rilastel tegelda oma keele õp­pimisega,” arvas ta.

Budiinid andsid keelele nime

Nimi Herodotoselt

Mõned näited keelest

•• Nime budinos valisid keele loojad Vana-Kreeka ajaloolase Herodotose tööde põhjal, sest just tema on kirjeldanud 5. sajandil eKr maailma äärel elavaid budiine, kes mitmete hinnangute järgi või­sid olla ühed soome-ugri algkeele kandjatest.

•• „Ma armastan sind” kõlab budino­se keeles näiteks: mina vechkin sinat.

•• Numbrid on järgmised: 1 — iktu,

2 — kjaktu, 3 — kolmu, 4 — nelju,

5 — vitu, 6 — kutu, 7 — senchemu, 8 — kandu, 9 — indu, 10 — kimu.

•• Sõnastikku saab alla laadida või lugeda veebiaadressidel shaer.ru/content/view/1/1/ ja www.finrosforum.fi/?p=1843

Rein Sikk

Allikas: Eesti Päevaleht

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s