Kaks Udmurtiat: Kalašnikovi maa päkapikud üritavad ennast leida

Udmurtia 700 000 elanikuga pealinna Iževski tänavail valitseb vene keel nii kõnes kui ka siltidel. Udmurte on linna elanikest kolmandik.Udmurtiat ja selle pealinna Iževskit tutvustatakse Venemaal eelkõige Kalašnikovi maana, pööramata erilist tähelepanu põlisrahvale udmurtidele.

Udmurtia on relvatööstuse sümbol: üheksakümneseks saav Mihhail Kalašnikov elab Iževskis, kus ta konstrueeris 20. sajandi tuntuima relva, Kalašnikovi automaadi. Vene legendi.

See on päkapikuriik, kus põ­lis­­­asukaid võib militaarromantismi taustal näha see, kes nende olemasolu usub. Paralleelilmadest alumises on udmurdid, ülemises vene keel ja meel. Ülemine hakkab tulijale silma. Aga alumise elanikud on rikkamad, teevad retki ülailma. Ülemised alla tihti ei satu. Päkapiku­süm­bol sobib ka seetõttu, et tihti on udmurt muulastest väiksem, õb­lukesem. Nii nad ise väidavad.

Vaid korra kuulsin: kaks memme räägivad pealinnas udmurdi keeles. Astusin ligi – nad läksid sujuvalt üle vene keelele…

„Udmurdi üliõpilased julgevad juba linnas meie keeles suhelda,” ütleb ajakirjanik Pavel Baženov, noormees, kes on võtnud südameasjaks udmurtide loodud soome-ugri tehiskeele – budinose levitamise.

Häbelikud memmed

Julgus oma asja ajada tuleb tasahilju, ka teiste õhutusel. Tšaikovski sünnilinnas Votkinskis, mida reklaamitakse hoopis rakettide Topol tootmispaigana, tegutseb kümnendat aastat rahvapilliorkester Saikan. Nad mängivad unikaalseid udmurdi kandleid. Moskvas esinedes esitasid nad kanneldades… Tšaikovski teoseid. „Ilmas on tuhandeid Tšaikovski esitajaid, teie peaksite mängima udmurdi meloodiaid,” ütles venelastest žürii. Nüüdseks on julgus leitud ja kolmas plaat salvestamisel.

See, et nii Votkinski kanneldajaid kui ka Buranovo külas rokitöötlusi laulvaid vanaemasid tuntakse Udmurtiast väljas mitu korda rohkem kui kodus, on iseasi. Enda häbenemine?

„Kangasteljed pandi põlema, Nõukogude naine ei pidanud mitte füüsilist tööd tegema, vaid teatris käima,” meenutab üks praegusi meisterkudujaid Iževski rahvuskäsitöö keskuses, mille müügipunkt pakub vapustavaid tooteid. Paraku ei osuta sellele peatänava veeres ükski silmahakkav silt.

Iževski peaväljakul asub hoopis usbeki söögikoht ja kostab „Hare Krišna!”. Laulvate krišnaiitide taga on ainuke linnas silmatud udmurdikeelne silt – autahvlil. Rahvusmuuseumis on udmurdi keeles kolmandik silte. Aga külade ehedast, rahvuskultuurist pungil eluolust jõuavad välisilma harvad teated.

„Õnn, kui Iževskisse tekiks esimene udmurdikeelne grafiti,” ütleb Pavel Orlov, kes loob rahvuspoliitika ministeeriumis esimest udmurdikeelset arvutimängu ja kavandab pelmeenifestivali. Udmurdid usuvad, et leiutasid esimese konservi – pelmeeni, külmutatud hakkliha taignas, mida on talvel jahimeestel hea kaasas kanda, keevas vees valmistada. Iževskis on pelmeeniausammas. Kõrval koh­vikus pelmeene pole.

Udmurtias tähistati sügisel vabatahtliku Venemaaga liitumise 450. aastapäeva. Olgugi et lääne allikatel on „vabatahtlikkusest” eriarvamus, lõikas udmurdi kultuur tähtpäevast kasu.

Valmis sai Iževski rahvaste sõpruse maja. Hoolimata pateetilisest nimest pakub see sovetilike sammaste taga rohkelt udmurdi ja teiste vähemuste kultuuri ning on kaunistatud udmurdi ornamendiga. Paljudel linlastel pole aga aimugi ei majast ega ka hingestatud kultuurijuhist Nadežda Utkinast, kes salvestas oma rahvalaulutöötluste plaadi koos Eesti Trio Fragilega.

Ka rahvusteatri direktor Andrei Uralskihh vaimustub oma remonditud majast. Seinaorvad udmurdi kangelaste piltidega. Rahvusornament, 400-kilone kä­sitsikootud eesriie. Tehnika vä­gevus, lavastajate nappus. Moskvasse õppima suunduva udmurdi näitlejate kursuse konkurss on viis inimest kohale.

Kirjastuse Udmurtia direktor Juri Kuznetsov on mossis. Kriis vähendas eelarvet neljandiku jagu. Ainus koht, kus udmurdikeelseid raamatuid pealinnas müüakse, on kirjastus.

Plaadipood valmistab üllatuse. Tuhande salvestise müüjal on pakkuda kolm udmurdi estraadimuusika plaati. Aga on sündinud ka udmurdikeelne räpp.

„Udmurdi kultuuris nähakse fassaadi, laulvaid rahvariideis inimesi,” räägib rahvussuhete ministri asetäitja Larissa Buranova. „Me ei pea oma keelt ainult laulma, vaid arendama, et oleks teadustermineid, mitte vaid köögikeel. Välisilm hakkab meie kultuurist huvituma, kui murrame välja suletud ringist, paneme ilma enda vastu huvi tundma. Küsimus pole arvukuses, vaid ajude hulgas,” lausub Buranova.

Kunstnik Juri Lobanov, kes ühena vähestest udmurtidest kasutab udmurdipärast perekonnanime Kutšõran, joonistas Udmurdi vapile lendu tõusva inimluige. „Legendis lahkus jumal inimeste juurest luigena, kui nood teda ei uskunud,” räägib šamanismilembene Kutšõran kõlareist kostva trummitümina saatel.

Kas päkapikurahval jätkub usku Kalašnikovi maa kuvandi muutmiseks?

700 000 hinge

Suurim hõimurahvas Venes

Lõmaš Kama Eesti tuntuim

•• Udmurdid on Venemaa suurim soome-ugri rahvas, keda elab eri piirkondades umbes 700 000 hinge.

•• 700 000 elanikuga pealinnas Iževskis tuleb pingutada, et udmurdi keele ja kultuuriga kohtuda. Udmurte on kolmandik elanikest.

•• Eesti tuntuim udmurt on ansambli Zetod solist Lõmaš Kama, kes vapustas Udmurtiat kü­lastades kohalikke, kui hakkas kaupluses udmurdi keelt kõnelema.

Rein Sikk

Allikas: Eesti Päevaleht

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s