Tamgadest alates…

Mari kirjakeele päev – Marij tište ketše

PhD Sonja Tšesnokova-Wääri

10 detsembril on mari kirjakeele päev. Mari kirjakeele sünniajaks loeme esimese mari keele grammatika ilmumist 234 aastat tagasi.

Aga mari luuletaja Valentin Kolumb arvab teisiti:
Kuigi alles me
Sajand tagasi
Pihku saime paberi –
Oskasime ometi
Ammu mustrit lugeda.
(A. Valtoni tõlge)

Mari tikand elab tänapäevani ja jutustab koos paberiga maailmale mari rahva ajaloost.

Marid oskasid juba iidsetest aegadest omavahel infot vahetada tište ja tamgade abil. Omalaadseid märke lõigati noore pärnapuu või šereva pulkade sisse. Tamgad tähistasid eraldi sõna või sõnaühendit.

Muinasteadlaste andmetel on maridel juba keskajal olnud oma kirjutamisoskus. Seda kasutati majapidamises ja omausu asjade ajamisel.

Juba enne mari grammatika sündi on mari keeles olnud olemas sõna vozaš ’kirjutama’. Teadlaste arvates on see sõna tulnud iraani keeltest III–IV sajandil. Tamgad on esimesteks tundemärkideks mari oma kirjaviisi loomise püüdest.

Teine etapp mari kirjakeele arenemises algas XVIII sajandil.

Esimesed üksikud mari sõnad on kirja pandud juba XVII sajandil. Seda tegi oma Moskvamaal (vene Moskovija) käimise ajal (aastatel 1664–1667) hollandi teadlane. Ta viibis Volga ääres mäemaride keskuses Tsikmäs (vene Kozmodemjansk). Raamatus „Tatarstani põhja ja ida osa“ on ka peatükk maridest. 1705. aastal ilmus raamatu kordustrükk, kus oli umbes 30 mari sõna ja „Meie Isa“ palve mari keeles. See on esimene mari kirjakeele mälestusmärk.

XVIII sajandil külastasid paljud, põhiliselt välismaa teadlased Marimaad. Nende töödes oli ka mari sõnu. Kirikutegelased koostasid umbes 20 mari sõnastikku.

1767. aastal on kirjutatud esimene mäemarikeelne luuletus, mis on pühendatud keisrinna Jekaterinale.
Esimene mari keele grammatika, venekeelse pealkirjaga „Sotšinenija, prinadležaštšije k grammatike tšeremisskogo jazyka“ ilmus 10. detsembril 1775. a Sankt-Peterburis.

1782. ja 1775. aastal kirjutavad Kaasani seminari õpilased niidumarikeelseid luuletusi.

Esimene mari raamat ilmus 1804. aastal Moskvas ja kandis venekeelset pealkirja „Sokraštšjonnõi katehizis s prisovokuplenijem nekotoryh molitv, simvola very i 10 zapovedei na russkom i tšeremisskom jazykah“.

1821 ilmub mäemarikeelne „Uus testament“.
1837 trükiti A. Albinski „Tšeremissi grammatikat“.

1845 ilmub M. A. Castréni „Tšeremissien kielioppin elementteja“.
1867 – mäemarikeelne lugemik.
1870 – sarnane raamat niidumari keeles.

Suurt rolli mari kirjakeele arendamises mängis tõlkekomisjon nimega „Bratstvo Svjatogo Gurija“ (Püha Guriuse Vennaskond) eesotsas Nikolai Ilminskiga. Komisjon avaldas vene keelest mari keelde tõlgitud raamatuid. Komisjon tegutses 25 aastat, trükki anti 43 raamatut.

Religioossete raamatute väljaandmise eesmärk polnud mari kirjakeele arendamine, kuid nende kirjaviisi alusel on sündinud niidu- ja mäemari kirjakeel. Tõlkekomisjon on loonud mari tähestiku ja aluse pannud mari kirjakeelele.

Aastast 1867 kuni 1905 ilmus 80 religioosset raamatut, sõnaraamatut ja aabitsat.
•    Siiski oli tsaari-Venemaal väikerahvaste keele ja kultuuri olukord vilets. Arvati, et marid ei suuda ajada oma kultuuri asju, neid sõimati muulasteks (inorodets).

Osa Sergei Tšavaini eluloost:

Sergei Tšavain „Elnet“
Katkend romanist (soomekeelne tõlge – Arto Moisio)
Õpetaja Grigori Petrovitš semstvo ülemuse majas kohaliku vene intelligentsi seas.

„Vuonna 1914 Tsarevokokshajskin kihlakunnan koulujen tarkastaja käydessään kevättenteillä kysyi:
– Miksi teidän opiskelijat puhuvat huonosti venäjää?
– Älkää unohtako, Danil Avksentjevits, meillä ei venäläinen, vaan tseremissi koulu, – vastasin minä.
– Meidän kihlakunnassa, minun halinnassani ei ole tseremissi kouluja, on vain alkeisopistot ja minulla on kaikki oikeudet vaatia Teidän opiskelijoilta samaa, kuten muiltakin, – sanoi tarkastaja ja pilkallisesti lisäsi:- Tseremissi koulu! Tiedättekö Te, Ukrainassa on 30 miljoonaa ukrainalisia, ja sielä ei kursailla, vaan pakotetaan oppimaan venäjää ja opetetaan venäjän kielellä. Jonkinlaisista surkeanmääräisistä tsesremisseistä ei kannata puhuakaan”.

•    Mari kirjakeele arendamises mängisid suurt rolli mari kalendrid – Marla kalendar’, mis ilmusid 1907–1913. Seal avaldas oma teoseid tulevane mari klassik Sergei Tšavain. Neid kalendreid koostasid V. Vasiljev, P. Glezdenjov ja P. Kunajev.

•    Mari kalendrid panid aluse uuele ajastule kirjakeele arenemises. Nad olid seotud mari eluga ning erinesid religioossete raamatutega võrreldes nii oma sisu kui ka eesmärkide poolest.

•    Esimene mari luuletus ”Oto” (Salu) on kirjutatud 1905. Seda aastat peetakse mari kirjanduse sünniaastaks.

Enne oktoobrirevolutsiooni oli avaldatud 250 mari raamatut: ilukirjandust, kooliõpikuid. Mitu aastat oli ilmunud ajaleht „Voina uver“ (Sõja uudised).

XVIII-XIX saj. andsid marikeelsete raamatute ja aabitsate väljaandmisel, mari keele õpetamisel ja selle arendamisel suure panuse S. Nurminski, I. Moljarov, G. Jakovlev, I. Kedrov, P. Jeruslanov, V. Vasiljev, S. Tšavain, P. Glezdenjov, P. Mendijarov, V. Muhhin, T. Jefremov jt.

1917. aastale järgnenud aastate kultuuripoliitika on maridele ja teistele Venemaa rahvastele olnud „kuldseks päikesetõusuks“. Rahva parimad esindajad hakkasid suurte lootustega arendama mari keelt ja kultuuri.

1930-ndatel aastatel ilmusid mari ajalehed ja ajakirjad ning raamatud Marimaal, Ufaas ja Sverdlovski oblastis. Neil aastatel loodi mari kirjastus.

1920-ndatel aastatel lepiti kokku kasutada kahte kirjakeelt: niidumari ja mäemari.

Valerian Vasiljev tahtis luua ühtset kirjakeelt, kuid kõik ei kiitnud seda heaks. G. Karmazin pakus välja üle minna ladina tähestikule.

Kuigi 1930-ndate aastate alguses hakatakse otsima „rahvavaenlasi“ ning kaob sõnavabadus, jätkub mari keele ja kirjanduse arendamine.

1931. a avati Mari Pedagoogiline Instituut, kus hakati ette valmistama mari keele ja kirjanduse õpetajaid.

1930-ndad aastad on mari kirjanduse arendamise aeg. Kirjanikud panevad ennast proovile kõikides žanrites. Tol ajal on kirjutatud mari klassikaks saanud Sergei Tšavaini romaan „Elnet“ ning draama „Akpatõr“; M. Šketani mari talurahva elu kirjeldav romaan „Erenger“; Šabdar Osõpi romaan „Üdramaš korno“ (Naise tee) mari naise raskest elust. Nikon Ignatjev kirjutab esimese mäemarikeelse romaani „Vurs mardež“ (Terasene tuul). Luule alal otsib noor luuletaja Olõk Ipai julgelt uusi väljendusviise.

Mari kirjandusesse tulevad noored kirjanikud: Nikandr Lekain, Dmitri Orai, Janõš Jalkain, Pet Peršut, Šadt Bulat, A. Erõkan jt.

Suure panuse mari kirjakeele arendamisse andsid S. Tšavain, D. Orai, O. Šabdar ja M. Šketan. Viimane rikastas sõnavara uute, eelkõige eri murretest võetud sõnadega.

1937. aasta oli kõige õudsem aeg kogu mari maailmas. Mari rahva parimad esindajad sattusid praktiliselt täielikult Stalini repressioonide alla. Tol ajal represseeriti Marimaal 40 000 inimest. Tuntud kirjanikke ja kultuuritegelasi süüdistati kõikvõimalikes asjades, nad tehti „rahvavaenlasteks“, lasti maha ja saadeti vangilaagritesse.

1938. aastaks jäi Marimaal ilmuma ainult üks marikeelne ajaleht „Mari kommuna“, kord aastas ilmus kirjandusalmanahh “Pialan ilõš” (Õnnelik elu). Seal avaldati noorte kirjanike teoseid ja ilmus Nikandr Lekaini romaan „Kürtnö vij“ (Raudne jõud). Lekain oli Stalini vangilaagris 1930-ndate aastate alguses.

1938. aasta keelereform muutis kardinaalselt mari kirjakeelt – eesmärgiks oli mari keel teha maksimaalselt lähedaseks vene keelele. Tähestikku lisati 9 tähte, ä-täht aga kaotati ära. Vene laensõnu kästi kirjutada vene keele reeglite järgi. Algab mari kirjakeele allakäik.

Sõjaaeg ja selle järgnevad aastad olid mari kirjanduse jaoks hämar ajajärk. Kooliõpilastele polnud Tšavaini, Šabdari ja Ipai looming kättesaadav.

1953. a korraldati keelekonverents, kus arutati ühise kirjakeele loomist.

Mari keele uus arenguperiood on seotud 1950-ndatel aastatel ilmuma hakanud ajakirjaga „Ontšõko“. Kasvab huvi mari keele vastu.

1950-ndad aastad ja 1960-ndate aastate algus on mari keele arenemise aeg. Taastatakse sõnavabadus, rehabiliteeritakse represseeritud kirjanikud, nende teosed muutuvad jälle kättesaadavaks. Kirjandusesse tuleb uus kirjanike põlvkond – V. Kolumb, V. Ivanov, A. Juzõkain, Ju. Artamonov, A. Stepanov, Ju. Tšavain, V. Bojarinova, S. Nikolajev, G. Gadiatov, V. Gorohhov, I. Gornõi, A. Kanjuškov jt.

Valentin Kolumb kasutas oma loomingus murdepäraseid keelendeid, lõi ise uusi sõnu ning muutis lausekonstruktsioone. See kõik aitas kirjakeelt arendada.

Mari kirjakeele arendamisel oli suureks abiks Mari ülikooli avamine ning keeleteadlaste ettevalmistamine Eestis.

1980-ndate aastate muutused ühiskondlikus elus panid mõtlema mari kirjakeele tulevikule.

1990-ndatel aastatel kuulutatakse mari keel riigikeeleks ning teda hakatakse kasutama ühiskondlikus elus.

Mari ajalehtede ja ajakirjade arv kasvab. Ka Mari teaduste instituut, Mari ülikool, Mari Pedagoogiline Instituut, Mari TV, Mari teater on andnud oma panuse mari keele säilitamisesse ja arendamisesse.

Samal ajal teravneb mari kirjakeele küsimus.

Viimase 10 aasta põhilised probleemid: ei ole ühtegi marikeelse õppega kooli. Lapsed õpivad mari keeles ainult algklassides, mari keelt õpitakse ainult eraldi ainena ja sedagi mitte igas kohas. Mari külades suletakse koole.

Ivan Ivanovi arvates ei suutnud mari rahvas luua rahvuskirjakeelt. Seda takistavad: ühise kirjakeele puudumine, mari keel ei saanud õppekeeleks, seda ei kasutata riigiasjade ajamises. Kuigi mari kirjakeel ei jõudnud „oma mäetippu“, on ta mari rahvast siduvaks vahendiks. Tal on tähtis koht mari rahva maailma tsivilisatsioonile lähedasemaks tegemisel, mari rahva säilitamisel ja mari kultuuri arendamisel.

Ettekanne põhineb Ivan Ivanovi raamatule „Mari kirjakeele ajalugu“ (I.G. Ivanov „Mari literatur jõlmõn istorijže“, Joškar-Ola, 2003).

Lühendatult eesti keelde tõlkinud
Vasli Nikolajev

Korrigeerinud Kadi Sarv

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s