Narvalane koostas Mari Vabariigi uue kaardi

Tänu geograafiamagistrile Juri Gordejevile said Mari Eli Vabariigi koolid tänavu esimese marikeelse kaardi. Gordejev on üks kahekümnest Narvas elavast marilasest, kirjutab Irina Tokareva.

Gordejev kolis Eestisse 20 aastat tagasi, kuid hoiab kodumaaga sidet siiani. Oma kaartigi käis ta esitlemas külakoolis, kus kunagi ise õppis.

«Eestis elades saab Eesti hõimurahvaste programmi abil mari kultuuri arendamiseks palju ära teha,» räägib Gordejev. Just see programm toetas ka ideed anda mari koolide jaoks välja viissada marikeelset kaarti.

Usk igaveseks

Töö kaardi kallal, mis sisaldab 17 000 jõgede, järvede, metsade, soode ja asustatud punktide nimetust, võttis aega üheksa kuud. Gordejevile olid abiks ka kaks doktoranti Marimaalt, kelle ülesandeks oli taastada nimede traditsiooniline kuju.

Hiljuti sai Gordejev valmis veel ühe isevärki kaardiga, kus märgitud mari pühad hiied. Marilased on praeguseni säilitanud oma religiooni – paganliku usu. Neil on ligi 450 püha hiit, kus käiakse palvetamas ja jumalatele toitu ohverdamas.

Hiites ei raiuta puid ega korjata marju. Neid, kes sellest tavast lugu ei pea, ootab kindlasti õnnetus, on Gordejev kindel. Ta on ka ise ühispalvetest korduvalt osa võtnud. Gordejev on ristitud, kuid peab end samaaegselt nii õige- kui ka maausuliseks. Maride usk seisneb lugupidamises kogu elava ja elutu looduse vastu.

Gordejevil on siiani eredalt meeles, kui kurvaks muutus tema ema, kui nägi, et väike Juri mängib aiamaal tõuguga, sundides seda ühest kohast teisse roomama. Ema häbistas teda – ühtegi elusat olendit ei tohi niiviisi piinata.

Ka elutule loodusele ei tohi haiget teha. Erinevalt teistest narvalastest, kes kiruvad kohaliku vee kehva kvaliteeti, ei ütle Juri vee kohta kunagi halvasti – et mitte solvata vetevaimu.

Ja kodunt välja minnes – olgu või tegemist vaid raamatukogu külastamisega – sosistab ta alati väikese palve teekonna vaimule. Seda on ema talle õpetanud juba lapsepõlvest saati.

«Ükskord ma seda ei teinud, peaaegu oleksin auto alla jäänud,» ütleb Gordejev tõsiselt. «See usk, milles inimest on lapsepõlvest saati kasvatatud, jääb temaga igaveseks.»

Armastus esimesest pilgust

Gordejevi tütar Marie saab aasta ja kaheksa kuud vanaks. Oma nime sai ta isa kodumaa auks. Tüdruk alles õpib rääkima, aga mõistab juba kõike ja kolmes keeles korraga. Isa räägib tütrega ainult mari keeles, ema Natalia aga eesti keeles ja Marie vanem vend Erik vene keeles.

«Kui Marie sündis, rääkisin temaga ainult udmurdi keeles, sest nii õrnu tundeid ja hellust saab väljendada ainult emakeeles,» teab ema Natalia. «Siis otsustasime, et nelja keelega läheb lapse elu vist liiga keeruliseks.»

Abikaasa Nataliaga, kes on Tartu Ülikooli Narva kolledži soome-ugri filoloogia õppejõud, tutvus Juri Tartu Ülikoolis tudeerides. Kõrgkooli astusid nad ühel ajal – Natalia tuli Udmurdi Vabariigist ja Juri Marimaalt – ning sama hõimurahvaste programmi raames, mis toetab ka teistest soome-ugri rahvastest tudengite õppimisvõimalusi Eestis.

«Teineteist silmasime kohe, juba vastuvõtul rektori juures,» meenutab Juri. «Ametlikult tutvusime kahe nädala möödudes.» Tudengite ja sugulusrahvaste esindajate vahel sõlmitud abielu osutus õnnelikuks.

«Tegelikult oleme väga erinevad,» selgitab Natalia. «Udmurdid on vaoshoitud, mitte kunagi ei näita nad oma tundeid välja ja hoiavad kõike enda sees.» Marilased on tema sõnul aga avatud ja suhtlemisaltid. «Minust on aastatega saanud «maritud» udmurt,» naljatab Natalia.

Kui Juri tuli Tartusse, ei osanud ta sõnagi eesti keelt, kuid neljandaks õpiaastaks valdas keelt juba vabalt. «Alguses sain aru ainult kümnendikust sellest, mida loengutes räägiti, siis aina rohkem ja rohkem. Olin meie rühmas ainus mitte-eestlane, seega keskkond oli mul olemas,» räägib Juri. «Iseseisvaks tööks kasutasin alguses enamasti venekeelseid õpikuid. Selline paralleelne õpe on tihti abiks ka praeguses töös.»

Ehkki Juri õpetab venekeelses gümnaasiumis geograafiat ja teeb seda eesti keeles, tuleb lastele tõlkida tihtipeale termineid ka vene keelde. «Venekeelsete selgitusteta ei saa siiski hakkama,» tõdeb ta. «Isegi vahetunnis paluvad lapsed tihti lisaselgitusi, mida see või teine mõiste tähendab.»

Juba aastaid kasutab ta töös isetehtud plakateid, kus on erinevad terminid – näiteks «mastaap» – lahti seletatud nii eesti kui ka vene keeles.

Enda loodud abivahendeid kasutavad meelsasti ka Juri kolleegid, see julgustas meest osalema ka õpetajatele mõeldud konkursil «Täna samm, homme teine», mille korraldajaks on Tiigrihüppe Sihtasutus. Konkurss peaks õpetajaid innustama omaloodud materjale avaldama ja jagama.

Toetuse marikeelse geograafilise kaardi loomiseks sai Juri aga haridus- ja teadusministeeriumi rahastatavast hõimurahvaste programmist, mille kaudu toetab Eesti Vabariik uurali põlisrahvastega seotud teadus-, haridus-, kultuuri- ja teabeprojekte.

Vähem bürokraatiat

Otsus Eestisse elama jääda küpses abikaasadel piisavalt kaua. «Kui olime tudengid, käisime kodumaal kaks korda aastas,» räägib Juri. «Praegu käime sugulaste juures vaid puhkuse ajal – kaks nädalat veedame minu ema juures ja kaks nädalat naise vanemate juures.»

Lõplikult otsustati Eestisse jääda siis, kui mõlemad abikaasad said töö ja ühes sellega ka võimaluse tegeleda Narvas armastatud erialaga.

«See, mis mulle Eesti juures kohe alguses meeldis, meeldib praegugi,» sõnab Juri, ja loetleb: puhtus ja inimeste lugupidav suhtumine paiga vastu, kus nad elavad.

Ta lisab, et Venemaaga võrreldes on Eestis ka oluliselt vähem bürokraatiat. «Kui hiljuti käisid meil külas naise vanemad, võtsin kätte ja viisin nad meie kodakondsus- ja migratsiooniametisse, et neile näidata, kui kiiresti ja lihtsalt saab sisse anda dokumendid uue passi saamiseks,» meenutab Juri. «Venemaal pole selline asi võimalik.»

Oma sinise passi sai Juri kätte juba mitu aastat tagasi.

Toetusprogramm

• Hõimurahvaste programmi üldeesmärk on aidata kaasa soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride arendamisele, aeglustada assimileerumisprotsessi ning talletada keele- ja kultuuripärandit.

• Toetades hõimurahvaste kultuure nende võitluses olemasolu eest, kindlustatakse eestluse kultuurilist tagalat.

• Programmi temaatika jaguneb neljaks toetatavaks valdkonnaks (haridus ja koolitus, teadus, kultuur ning teabevahetus), mis on kavandatud üksteist vastastikku toetavatena.

• Hõimurahvaste programmi projektitoetuse abil on välja antud esimene marikeelne geograafiline kaart.

• Hõimurahvaste programmi kohta loe lähemalt internetist fenno-ugria asutuse kodulehelt aadressil www.fennougria.ee. Õpetajatele mõeldud konkursi «Täna samm, homme teine» kohta vaata lähemalt http://www.koolielu.ee.

Allikas: fennougria.ee

Irina Tokareva,
Narva

Allikas: Postimees

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s