Venemaal ei jätku soomeugri muinasmälestiste uurimiseks raha

Õpetlased on tänulikud Urvanovo küla lihtsatele inimestele, kes suutsid ära tunda kaeveaugust leitud imelike esemete ajalooväärtuse ning kiirustasid pöörduma asjatundjate poole. Dmitri Artjuhh sõitis koos muinasteadlastega ainulaadsele leiukohale, vahendas telekanali “TV-6 Vladimir” reportaaži MariUver.

Vaat nii saadaksegi muinasteadlaseks. Kaevad oma akna all, et ühineda veevärgiga, aga siinsamas on sulle iidsed taprid või ütleme ehted, mis on lebanud maamullas üle tuhande aasta. Astus Viktor Razin naabri juurde, aga sel olid laual aja jooksul roheliseks muutunud esemed – augu kaevamine tema maja ees muutus iidse kalme muinasteaduslikuks kaevamiseks.

Viktor Razin, Urvanovo küla elanik ütles: „Naabril kaevas need välja lapselaps, aga mina räägin: sellega on vaja muuseumisse pöörduda. Teisel päeval me pildistasime seda kõike, enda jaoks, oma ajaloo jaoks.“

Deniss Bunin, muinasteaduse uurimiskeskuse juhataja ütles: „Meie õnn, et on olemas veel inimesi, kes teadvustavad selliste leidude suurt ajaloolist väärtust ja annavad neid muuseumile, kuid üldiselt elanikkond ei teadvusta seda ja palju asju visatakse ära.“

Melenkovski muuseumis ahhetati. Terve spiraalne hästi säilinud pronksist käevõru, kirjatud käevõru, keed, hõbesõrmus ja rinnaehe olid sarnased nendele, mis leitud sealsamas Urvanovos ja mida hoitakse nüüd Punasel väljakul ajaloomuuseumis. On ka ainulaadne ese- kirjatud luust ripats.

Selle rikkuse omanik oli soomeugri muromi hõimu naisterahvas ja ta elas asulas kaasaegse Urvanovo lähedal 9. või 10. sajandil kristlaste ajaarvamise järgi. Luud-kondid pole liivapinnas säilinud kuid kõige järgi otsustades polnud naisterahvas enam noor.

Daniil Kabajev, Vladimiri oblasti ajaloo ja elmamälestiste kasutamise ja taastamise riikliku keskuse vanem teaduslik kaastöötaja ütles: „Hauapanused on kogunenud kogu eluaja jooksul. Mida rohkem asju hauda kaasa pandud, seda vanem inimene on maetud.“

Muromlased matsid  oma lahkunuid peaga põhja poole, haudadele kääpaid ei püstitanud ja ei tähistanud neid kuidagi. Seega on Urvanovo elanike leid suur õnneasi. Seda et ses külas oli suur muromlaste matusekoht, teadsid õpetlased juba 19. sajandil ja isegi uurisid seda. Kuid siinne maapind pole veel kõiki oma saladusi välja andnud.

Deniss Bunin, muinasteaduse uurimiskeskuse juhataja lisas: Kaevamistööd on muidugi hädavajalikud, kuid ei jätku inimesi, ei jätku võimalusi ja ei jätku, võib-olla, vastastikust mõistmist kohalike inimestega.

Natalja Mošenina ütles: „Meil uuritakse vaid linnasid, seal kus toimuvad ehitustööd, aga maapiirkonnad on muinasteadlaste uurimisalast välja arvatud ja see on kole lugu.“

Sinna kuhu ei jõua muinasteadlased, jõuavad muinsuste röövijad. Urvanovos on kohalike inimeste sõnul juba keegi käinud mööda maju ja küsitlenud, ega pole inimesed oma aiakestest leidnud midagi huvitavat.

Tõlkis Toomas Sildmäe

Allikas: Maavald

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid, Video

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s