Uurimistöö mari hiitest võitis suure võistluse

Marimaa kümnenda klassi õpilane Dina Leontjeva sai oma uurimustööga „Olori küla pühad hiied“ võitjaks ülevenemaalisel võistlusel „Minu väike kodumaa: loona, elm ja rahvus“, edastas ajalehe Marijskaja pravada artikli MariUver.

Olori küla piiravad sõrmusena kuus püha hiit – küsoto mari keeli. Olori keskkooli kümnenda klassi õpilane Dina Leontjeva jutustab, et nendega on seotud väga palju lugusid ja pärimust. Kui siinkandis ehitati tammi, oli kaevandi alal pumaš – ohvrikoht, puud mida peavad pühaks maride omausulised ehk tšimari. Kohalikud elanikud keeldusid otsustavalt pühi puid raiumast. Siis asusid seal tööle sissesõitnud teiseusulised mehed. Puud saeti maha, kuid kui juhutöölised koju tagasi pöördusid, sõitis nende auto maanteekraavi. Kolm meest said surma, üks jäi ellu ja kui ta tervenes, tuli Olorisse. Kindel selles, et õnnetus juhtus tema poolt korda saadetud pühaduseteotuse pärast, kahetses ta ning koos kohaliku kartiga – maride omausu preestriga – andis hiiele ande ja sõnas, et marilaste jumalad on tugevad.

Praegu on Dina Leontjeva otsekui Olori suurim asjatundja hiite alal. Aga alguse sai see sellest, et Elvira Kotšergina, kooliõpetaja Mari El-i ajaloo ja elma alal, soovitas oma andekale õpilasele koostada võistlustöö kodukandi hiitest. Koos olid nad juba tulnud esikohale vabariiklikul olümpiaadil. Kuid uurimustööga astus Dina üles esmakordselt ja keegi ei suutnud arvata, et ta sellega nii hästi märki tabab.

„Selles suunas pole esialgu veel eriti tööd tehtud, seega on püüdlikule mõistusele arenguruumi, eriti kui uurimustöö on üles ehitatud kohalikule ainele“, lausub Elvira Maksimovna. Dina jaoks oli see teema uus. Ta tunnistab, et enne uurimistöösse süvenemist oli ta hiies käinud vaid üks kord elus, kuigi Olori kandis on omausk väga tugev.

Omausus jumalikustatakse iga loonanähtust. Maride jumal – see ongi loond, selgitab koolitüdruk. Hiied olid inimeste poolt välja valitud kui „õnnelikud kohad maa peal“, need on kohad suhtlemiseks loonajõududega. Igas hiies on kindlasti olemas onapu – tähtsaim puu, mis seob maiseid ja taevaseid ilmu. Hiied on maridel pühad ja puutumatud. Sinna tullakse puhta meelega, peale sauna ja puhtais rõivis. Kui keegi rikub neid piiranguid, võivad jumalad karmilt karistada. Vanainimesed rääkisid loo: kunagi üks kart tuli jumalateenistusele mitte päris kainena. Samal õhtul tabas küla väga tugev äikesetorm, mis hävitas kõik külvid. See oli taevane karistus.

Kunagi oli küla ümber kaheksa küsotot. Igal suguvõsal oli oma hiis, oli ka üks ühine. Nüüd on hiisi jäänud kuus, kusjuures palvusi peetakse vaid kolmes. Nagu vanastigi, ei lubata siin metsa raiduda, heina teha, korjata puhmastaimi ega seeni. Muide, on ka keeldude nõrgenemist, näiteks ei peeta patuks pärnaõite korjamist ja mer küsotos võib korjata isegi seeni. Millega on seotud need erandid reeglist, ei tea täpselt keegi.

Kuid vesmogur küsotos, millele omistatakse võimsat loovat jõudu, on keelud väga ranged. Mis puutub puudesse, siis valdavaks on kõigis hiites pärnapuud, vanimaks, „vanaemaks“ teiste hiite seas on levanti küsoto, mille puud on ligikaudu 140 aasta vanused. üldiselt, pühadeks puudeks peavad marid kaske, pärna ja tamme.

Koolitüdruku töö oli tõsine: kirjalikud allikad, internet, vestlused kohalike vanainimestega. Muide, just vanuritelt õnnestus saada väga hinnalist teavet ja väga õigeaegselt. Mõned neist on juba läinud teise ilma. Inimmälu on habras.

Kokkuvõttes sai uurimus „Olori küla pühad hiied“ kaks esikohta oma vabariigis ja töö saadeti ülevenemaalisele võistlusele „Minu väike kodumaa: loona, elm ja rahvus“, kus see pääses suulisele lõppvõistlusele humanitaar-ökoloogilises rühmas. Võistlejaid oli seal tosinajagu. Dina astus üles viimasena, muretses ning sai palju küsimusi hindamiskogult ja pealtvaatajatelt. Elas seda raskelt üle, kuid talle räägiti: mis sa nüüd, kõigile väga meeldis. Nii see oligi, Leontjeva sai esikoha, kuldmedali, võitjadiplomi ja auhinna.

Kuid kodus, supelnuna veidi kuulsusesäras, otsustasid nad koos juhendaja Elvira Kotserginaga, et pühapaikadega tuleb jätkata. Vaheajal on neil kavas kohalikud hiied üksikasjalikumalt kirjeldada. Võib-olla saab sellest tööst ajapikku midagi veelgi suuremat. Dina on loomu poolest selge humanitaarala inimene ja kavatseb valida endale ka vastava elukutse. Tõsi küll, ta pole veel lõplikult otsustanud, millise.

Tõlkis Toomas Sildvee

Allikas: Maavald

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s