Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, hõimupäev lipupäevaks

Teen ettepaneku hakata tähistama hõimupäeva nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riikliku pühana ja heisata sel puhul lipud. Kutsun kõiki seda algatust toetavaid inimesi heiskama hõimuliikumise ja soome-ugri hõimurahvaste auks ja toetuseks lippe juba selle, 2010. aasta hõimupäeval, 16. oktoobril.

Mõte tähistada hõimupäeva ei ole uus – 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil, kus osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi, võeti vastu otsus tähistada seda oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt.

Eesti, Soome ja Ungari tekkimine oli loonud eelduse soome-ugri rahvaste tihedamaks koostööks. Juba 1920-ndatel aastatel asutati mitmeid liite ja organisatsioone, korraldati haridus- ja kultuurisündmusi, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli soome-ugri rahvaste koostöö arendamine ja nende rahvaste tutvustamine.

Eestis said hõimupäeva kandvaks osaks sajad koosviibimised-aktused koolimajades ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lippude kõrval näha Soome ja Ungari lippe, hõimuriikide juhid saatsid vastastikku tervitustelegramme. Hõimupäeva tipphetk oli Estonia teatris kõrgemate riigitegelaste osavõtul toimuv pidulik aktus-kontsert.

Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal. Algul tähistati seda paari väiksema koosolekuga, aga peagi juba paljudes koolides. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi Venemaa soome-ugri rahvaste seas. Viimastel aastatel on hõimupäevadest kujunenud pea ainus kultuurilis-hariduslik traditsioon, mis Eestis arendatuna on levinud küllaltki laialdaselt Venemaa soome-ugri rahvaste seas.

Hõimupäevade puhul on Eestis tegutsevad organisatsioonid, hiljem EV presidendid võtnud vastu pöördumisi, saatnud tervitusi ja pidanud kõnesid. Olgu siinkohal ära toodud mõningad neis sisaldunud mõtted.

1931 – väljavõte Fenno-Ugria Asutise pöördumisest:
„Kuid ühtlasi peame aga oma sugulasrahvastega, oma hõimlastega kokku hoidma, neilt õppima, neile tarbe korral kasulik olema ja neid aitama, sest kokkuhoidev terve rahvahõim on suurem, tugevam ja kultuurivõimelisem ning suudab maailmas rohkem kui meie üksi.”

1990 – väljavõte Eestis tegutsevate soome-ugri seltside ja organisatsioonide pöördumisest:
„Hõimupäevad on ka kaugete sugulaste ja hõimlaste kokkusaamise päevad. Meid kõiki seob ühine kauge kodu, paljus ühine saatus, mida läbib võitlus oma tõe ja õiguse, oma vabaduse ja olemasolu eest. Nii mõtlemegi hõimupäevil soomlaste ja ungarlaste, sisuliselt hääbunud vadjalaste ja liivlaste, venestumas mordvalaste ja udmurtide jt. soome-ugri rahvaste, aga ka neenetsite ja nganassaanide, meie kaugemate sugulaste peale.”

1991 – väljavõte Sihtasutis Fenno-Ugria pöördumisest:
„Iseseisvas Eestis selgub, millised me tegelikult oleme, kuidas käitume riigirahvana. On loomulik, et nüüd, vabana võõrast vahendusest, tihenevad veelgi meie suhted soomlaste ja ungarlastega ning Skandinaavia saamidega. Aga me ei peaks unustama ka teisi. /…/

Praegu hakatakse üles ehitama uut Euroopat, mis tuleb loodetavasti inimnäolisem ja avatum kui varem. Kuid niisugune Euroopa jääb poolikuks ilma soome-ugri rahvusteta.”

1992 – väljavõte EV president Lennart Meri tervitusest:
„Olen öelnud ja tahan tänasel hõimupäeval veel kord rõhutada, et demokraatliku maailma saavutuseks on inimõiguste ja kodakondsusõiguste garanteerimine, kuid nende vahel puudub oluline lüli. Seda puuduvat lüli olen nimetanud iga rahva õiguseks oma identiteedi säilitamisele.”

1996 – väljavõte EV president Lennart Meri tervitusest:
„Hõimupäevad on pidupäevad. Hõimupäevad muudavad meie meeled tavapärasest erksamaks soome-ugri rahvaste ühtekuuluvuse kogemisel. Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: Kes me oleme? Miks me oleme? ja Kuidas me oleme?”

2001 – väljavõte EV president Arnold Rüütli tervituskõnest:
„Identiteedita rahvad on vaid mass, kellega võib manipuleerida nii globaalne majandus- kui ka poliitiline võim. /…/ Soomeugrilaste ainulaadsuse säilitamise ja äratundmise nimel peab arenema ka meie koostöö. /…/ Kuid iseseisvate rahvusriikidena on meil kohustusi ka oma hõimlaste ees.”

Hõimupäevad on võimaldanud paremini teadvustada meie rahvuslikku omapära, meie kuulumist soome-ugri rahvaste perre. Nad on süvendanud austust oma juurte, oma keele ja kultuuri vastu, laiendanud ja kindlustanud meie olemise alust. Hõimupäevadel mõtleme end suuremaks.

Soome-ugri küsimus on meie endi ruumi ja maailmataju küsimus. 1993. aastal rõhutas EV president Lennart Meri: „Arvestades, et Eesti, Ungari ja Soome on ainsatena soome-ugri rahvastest loonud omad sõltumatud riigid, peame selgesti tajuma enda kohustusi oma keelesugulaste suhtes ning Euroopa õigusteadvusse viima olulise järelduse: kultuuriline identiteet vajab õiguslikku kaitset.” Nüüdisajal Venemaa rahvuspoliitikas toimuvad protsessid, mis on juba põhjustanud pöördumatuid muutusi soome-ugri rahvaste rahvusteadvuses ja keelekasutuses, teevad paratamatult murelikuks. Me teame, mis juhtub, kui puul pole juuri, me aimame, mis juhtub rahvaga, kes ei tunneta oma juuri: ta on vaene ja haavatav, võõrkultuuri mõjule alistuv. Praegu võib peaaegu öelda, et toimumas on enamiku soome-ugri keelte lahkumine ajaloo areenilt.

Lähtuvalt eelpool öeldust pöördun Teie poole kuulutada hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, et sel päeval riiklikult ja sügavamalt mõelda soome-ugri rahvaste peale, nii heas kui halvas. Hõimupäev võiks olla meie keelelise ja kultuurilise identiteedi, iseolemise päev. Hõimupäeva on traditsiooniliselt tähistatud oktoobris.

Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”

Hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmine Eestis võiks kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt, seda enam, et ajaloolisest otsusest 1931. aastal möödub järgmisel aastal 80 aastat. Riiklik hõimupäev võiks aidata mõjutada Venemaa, samuti Vene Föderatsiooni kuuluvate vabariikide ja muude territoriaalsete üksuste juhtkondi soome-ugri põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma. See on meie, eestlaste, samuti maailmakultuuri seisukohalt äärmiselt tähtis.

Jaak Prozes
Hõimupäevade peamisi korraldajaid alates 1988. aastast

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s