Aleksei Aleksejev elab Eestis juba kuusteist aastat. Õpetab Saue gümnaasiumi ja Ääsmäe põhikooli lastele filmitegemist. Eesti vabariigile osutatud eriliste teenete eest sai mees Eesti kodakondsuse.
Põhikohaga Talllinna Ülikoolis videospetsialistina töötaval Alekseil on tegelikult ka Marimaalt pärit eesnimi – Etše. Perekonnas kasvavad pojad Ervi (hommikujõud) ja Jandar (sära). Aleksei on Marimaal õppinud näitlejaks, töötanud Mari draamateatris näitleja ja lavastajana. Tal on rääkida palju põnevaid juhtumisi, seiklused jätkuvad. Üks suurimaid elamusi oli president Lennart Meri ootamatu küllakutse, hiljuti filmis Aleksei president Ilvese külaskäiku Saue gümnaasiumi. Filmimaailm teab Alekseid kui üht Rein Marani masti meest, kelle seitsmes maridest kõnelev film “Hiiepuu vägi” peagi esilinastub.
Millega Sa praegu lisaks õpetamisele tegeled?
Tallinna Ülikoolis võtan üles erinevate professorite loenguid. See on väga põnev töö ja tore on loengute jäädvustamisel ja kokkupanemisel tutvuda väga erinevate inimestega. Valmistun 26. aprilliks, kui Eestis ja Marimaal toimub Mari Sangari Päev. Marimaalt Kirovi oblastist on meile tulemas marilaste ansambel ja meil on plaanis teha minu filmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Tegemist on minu seitsmenda filmiga. Film räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest.
Filmi teemat valides mõtlesin, et võtaks teema, mis on eestlastel ja marilastel sarnast. Mari keeles öeldakse hiiepuu kohta onapu.
Käsil on filmisari maridest, kes elavad väljaspool Marimaad. See on minu unistuste töö.
Eesti ja mari keel on sugulaskeeled, on neis sarnaseid sõnu?
On. Näiteks puu on pu, käsi kit, lumi lum, vesi vüd, veri vür. Ka numbrid on sarnased: üks ikõt, kaks kokõt, kolm kumõt, neli nõlõt, viis vizõt.
Marilastel ja eestlastel ongi ehk kõige suurem sarnasus see, et meil tuksub kuklas loodusrahvaks olemine. Et ehkki võime olla mingit usku, on meis nö maausk: puud on pühad, maa on püha…
Reedel tähistatakse Viimsis president Lennart Meri sünniaastapäeva. Oled temaga kohtunud?
Sõber kutsus appi filmima mari pulma. Kui film sai valmis, juhtus sellest kuulma president Meri ja Fenno-Ugria kaudu otsis mind üles ja kutsus meid Kadriorgu külla. See oli mulle suur üllatus ja ehmatus. Ma olin nii arg (naerab). Selgus, et tema oli mari pulma filminud kolmkümmend aastat enne mind ja juhtus nii, et täpselt samas Tõgõde-Morko külas.
Harju Elu lugejaile soovib Aleksei: Joltaš-vlak, motor šošo ketše dene!, mis eesti keeli on: “Sõbrad, ilusat kevadist päeva!”
Regina Lilleorg
Allikas: Harju Elu
MariUver 