Marimaa balletiteater esineb Birgitta festivalil

11.augustil k 20:00 CARMINA BURANA, APHRODITE TRIUMF

Carl Orffi oratooriumid ühe vaheajaga

Marimaa Riiklik Ooperi- ja Balletiteater

Dirigendid Eri Klas ja Mihhail Gerts
Lavastaja Mai Murdmaa
Vokaalsolistid: Jassi Zahharov, Marion Melnik, Oliver Kuusik, Tatjana Kostina/sopran, Vladimir Tšeberjak/tenor
ERSO, Rahvusooper „Estonia“ ooperikoor ja poistekoor, kammerkoor Voces Musicales

“Carmina Burana“ on üks 20. sajandi tähtteoseid – ühelt poolt kaasakiskuv ja vaimukas muusika, teisalt lihtsa keskaja inimese saatuse heitlikkust ning elurõõme kujutav tekst. „Aphrodite triumf“ koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Eesti koreograafi 2012. aasta lavastus.

Esmaettekanne maailmas: 1937. aastal Frankfurdis
Selle versiooni esmaettekanne: 2012. aastal Joškar-Olas

Koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa:

Carl Orffi vokaal-sümfoonilist kolmeosalist tsüklit („Aphrodite triumf“, „Catulli Carmina“ ja „Carmina Burana“) ühendab üks ja sama teema – armastus. Igas osas on autoril erinev lähtekoht. Orff justkui mõtiskleks selle teema üle, otsides oma kohta.

„Aphrodite triumfis“ on keskseks mees ja naine – pruut ja peigmees, kuid nende suhted ei ole tavapäraselt sirgjoonelised. Nii peigmees kui ka pruut on täis kahtlusi ja hirme – tee teineteise juurde on keeruline ja laheneb alles päris finaalis.

„Catulli Carmina“ on loodud rooma poeedi Catulluse luuletekstidele. Catullus igatseb täiuslikku armastust, mida ta näeb Lesbias, kes aga temaga vaid mängib, Catullus ent jääb oma armastuses kindlaks. See on Catulluse kannatuste rada armastuses.

„Carmina Buranas“ laulavad mungad elurõõmudest, millest nad on ilma jäetud. See on tsükli kõige elujaatavam teos, täis huumorit ja elu ennast.
Nagu eelnevast nähtub, oli armastuse problemaatika Orffile keeruline, samas igatsetud. Ta lähenes sellele süvitsi ja filosoofiliselt.

Carl Orffi „Carmina Burana” on 20. sajandi kuulsamaid teoseid, mille avakoorile “O Fortuna” on dramaatilisuselt ja võimsuselt vähe kõrvale panna.
„Carmina Burana“ on suurejooneline, särav, elu ja päikest ülistav lavaline oratoorium või kantaat.

1937. aastal koorile, solistidele ja orkestrile valminud teose aluseks on Baieri Alpides asuvast Benediktbeuerni kloostrist leitud XIII sajandi rändüliõpilaste ja nende rändmunkadest õpetajate luuletused, mis kõnelevad armastusest, loodusest ja veininautimisest.

Kuulajale avaldab mõju suurvormi dramaatiline võimsus ja muusika teatraalsus. Määravad on Orffi meloodia lihtsus ja erilise rütmi pulseeriv sugestiivsus. Barbaarse alge meisterlikult käsitluselt on see teos võrreldav vaid Stravinski „Püha kevadega”. „Carmina Buranast“ lausa purskuvad ürgne jõud ja energia. Laulude läbivaks ideeks on nautida täiel rinnal armastust, hoolimata sellest, mis saatus toob. Orff on ühendanud keskaegse ja tänapäevase ajatuks hümniks inimloomuse vitaalsusele.

18. sajandi alguses leiti käsikiri, mis sisaldas üliõpilaste, linnakodanike, munkade, rändmuusikute värsse ning laule – kõige rohkem leidus selles armastuslaule, satiirilisi laule ja joogilaule. Kogumik avaldati 1847. aastal pealkirja all „Carmina Burana“.

90 aastat hiljem sattus see saksa muusikateatri kujundaja, helilooja ja muusikapedagoogi Carl Orffi kätte. Orff valis kantaadi jaoks välja 25 teksti, mille läbivaks kujundiks on saatusejumalanna Fortuuna. Teos koosneb kolmest osast: „Kevad“, „Kõrtsis“ ja „Armastusest“.

Carl Orff nimetab oma muusikat „totaalseks teatriks” ja kirjeldab „Carmina Buranat“ kui „ilmalikke laule solistile ja koorile instrumentide ning maagiliste piltide saatel“. Teose iga tõlgenduse juures on tema sõnul peamine tuua välja dramaatiline jõud ja muusika teatraalsus .

Aphrodite triumf

„Nagu alati, kasvab mu muusikaline väljendusviis välja (teose) sõnadest“
„Aphrodite triumfis“ kombineerib Orff esimest korda Vana-Kreeka poeesiat ladinakeelsete värssidega. Aluseks on Catulluse pulmapoeemid, millesse on põimitud lõike Sappholt. Heliloooja uue väljendusrikka stiili tekkeks andis tõuke Kreeka keele laululine rikkus. Vastukaaluks eriliselt hõredale orkestripartiile järgib vokaalpartii Kreeka keele pisimaidki kõlalisi nüansse.

Põhirõhk on meloodial, rütmil ning orkestrivärvil – ja kõik see on teksti sõnade teenistuses (mis on pärit Catulluselt, Sappholt ja Euripideselt). Prevaleerivad raskepärane rütm ja lihtne meloodia on kõige olulisemad. Sellele vastanduvad pruudi ja peigmehe lüürilised, ilustatud fraasid.

Kestvus: 1 tund 11 minutit ja 42 minutit

Carmina Burana:

Catulli Carmina:

 Trionfo di Afrodite:

Allikas: Birgitta Festival 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Muusika, Uudised, Video

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s