Lõppenud soome-ugri kongress paistis silma vähese kriitika poolest

Ungaris peetud kuues soome-ugri rahvaste kongress läheb ajalukku üllatavalt vähese kriitikaga kaduvate väikerahvaste tuleviku suhtes.

Väikerahvaste keelte ja pärimuskultuuri väärtustamiseks tehti siiski mitu ettepanekut – alates internetis ühise soome-ugri infovälja loomisest kuni soome-ugri kultuuripealinna valimiseni, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Soome-ugri keelekandjate vähenemine ning nende keelte kasutusala ahenemine igapäevases elus on Venemaale jäävate soome-ugri rahvaste üks teravamaid probleeme. Paraku kongressi ettekannetel jäi see tõsiasi tagaplaanile.

Fenno-Ugria nõunik, delegaat Jaak Prozes juhtis tähelepanu, et probleemidest on eelnevatel kongressidel räägitud, aga nüüd seda ei tehtud. “Nagu eile jutuks tuli, keegi oleks soome-ugrilased nagu ära tidistanud,” märkis Prozes.

Fennougristika professori Janos Pusztai sõnul näivad kõik olevat rahul sellise olukorraga. “Ma ei saa aru, kuidas nad ei näe, et Venemaa sisepoliitika viib läbi russifikatsiooni,” avaldas ta nördimust.

Tõde on aga selles, et probleemidest rääkimine võib Vene poole delegaatidele kalliks maksma minna. Nii peavad isuri ja vadja delegatsioonide liikmed juba esmaspäeval Leningradi oblasti kubernerile oma tegemistest aru andma. Teistes delegatsioonides on levitatud hoiatust eestlastega suhteid piirata, kuna Eesti tegutsevat kongressil NATO huvides.

Kuna kongress töötab konsensuse põhimõttel, pole ka lõppdokumenti võimalik enne teravate nurkade lõpliku silumist vastu võtta. Siiski kõlas kongressil ka rida sisulisi ettepanekuid, kuidas soomeugrilaste informeeritust ja eneseteadvust tõsta – näiteks ühise internetivärava loomisega.

Samuti Eesti mittetulundusühingu ettepanekul kõlas kongressil mõte soome-ugri pealinnade valimiseks. Mitte suurlinnade, vaid väiksemate asulate seast. Nagu näiteks Obinitsa küla Setomaal, mis kindlasti üks pretendente sellele nimetusele.

“Võibolla õnnestub selle ümber midagi ehitada, see annab kindlasti võimaluse Eesti kultuurile ennast ka kuskil mujal näidata,” arvas kultuuriminister Rein Lang.

Lõppdokument möönab siiski ka seda, et teravalt üleskerkinud delegaatide valimise kord peab edaspidi olema kõigile ühtne, et välistada suvalisi tõlgendusi kriitiliselt meelestatud esinejate kõrvaldamiseks.

Vaatamata sisulistele vajakajäämistele aitas kongress mingilgi määral demonstreerida soome-ugri rahvaste ühtekuuluvustunnet. Võibolla tasuks Eestil mõelda ka omalaadse stipendiumi asutamisele, mis aitaks kongressile jõuda edaspidi ka neil soome-ugri rahvusliikumise tegelastel, kes on majansliku surve tõttu pidanud sellest eemale jääma.

Videreportaaž >>

Igor Taro

Allikas: uudised.err.ee

Advertisements

1 kommentaar

Filed under Uudised

One response to “Lõppenud soome-ugri kongress paistis silma vähese kriitika poolest

  1. Лайд

    Mari delegacioon nüüd on vaikne, neil ei ole jõudu midagi öelda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s