Ugrimoodi maailm elavas muusikas

«Ma pole ju Eestis esimest korda,» ütles mari rahvalaulik, 25ne õbluke Anna Mišina. Viimati sel suvel, et Tartu ülikooli doktoriõppesse dokumente anda.

Tal elab siin onu ja on juba hulk tuttavaid Tartus Pauluse koguduses. Hõimupäeval, 20. oktoobril saab seal kuulda Anna hingestatud, natuke minoorset laulu.

Tartusse õppima saabus ta tänu hõimurahvaste programmile, mis pakub soome-ugri hõimuvendadele-õdedele pärast kodumaal kõrghariduse omandamist doktoriõpet Eestis. Anna leidis, et tema jaoks on see hea võimalus, kuigi otsust teha polnud kerge.

Talle ju meeldis olla koolis muusikaõpetaja. «Huvitav asi juhtus,» jutustas ta. «Vahetult pärast otsuse tegemist pakuti mulle Birskis, kus elasin, uusi töid, millest kõige põnevam olnuks laulda kohaliku filharmoonia kontserdiprogrammis.»

Mari keele sai vanaemalt

Anna Mišina on niisiis muusikalise ettevalmistusega rahvalaulik, organiseerinud ka palju lauluringe ja laagreid, kuid tema esimene keel rääkima õppides polnudki mari keel, kuigi mõlemad vanemad olid marid ja enamik tema vanemate põlvkonnast (80%) omakeelsed.

«Esimesed viis eluaastat elasin hoopis Kaug-Ida tööstuslinnas Magadanis, kus vanemad töötasid. Nad arvasid, et minu tulevik on kindlustatum, kui oskan esmalt vene keelt, sest see on seal ühiskeeleks.» Siis tuli perestroika, tööstus lagunes, kadusid töökohad ja Anna ema pidi tütre viiesena viima oma ema juurde elama.

Emaema, sündinud 1928, ei mõistnud üldse vene keelt. «Algul ma ei saanudki vanaemast aru, ema pidi tõlkima, hiljem õppisin mari keelt armastama. Minu arust on lihtsam õppida keelt, mida räägib väike rahvas, õppisin ka soome, nüüd eesti keelt. Inglise keel, mille rääkijaist ma ei tunne mitte kedagi, ei jää mulle kuidagi külge, on tundetu.»

Õppis nimelt vanu laule

Algul oli Annal ka mari vanade laulude sõnu raske meelde jätta, mõisteid tundma õppides haaras aga see maailm teda ega lasknud enam lahti. Talle meeldib praegu just laulda, edasi anda, traditsiooni jätkata. Muusikainstrumentidest oskab veidi klaverit mängida, kuid mitte rahvapille. «Koolis arvatakse mõnikord, et laulutund on meelelahutus, aga nii see hoopiski pole!»

Mari rahvalaule esitavad peamiselt naised, need ongi naistelaulud. Meesliin lõigati läbi II maailmasõjaga, jutustab Anna. On segunenud uued ja vanad rahvalaulud. «Õppisin eraldi just vanu, neid, mida mu õpetaja, muusikateadlane Oleg Gerassimov oli massiliselt ja kiiruga Permi maride juures üles kirjutanud, sest oskaja põlvkond oli väga hääbumas. Meeldivad filosoofilised laulud, nukra alatooniga, mis panevad mõtlema,» selgitab ta.

«Ma arvan, et tahan kindlasti tagasi minna, jätkata mari lastele laulu ja muusika õpetamist,» ütleb ta.

Anna Mišina laulab Hõimupäevade peakontserdil Tartus, 18.10.2012. a.:

Leidis luterliku kiriku

Laulu, muusika, kiriku kaudu tutvus Anna misjonäride Juha ja Anu Väliahoga, õppis tundma inimesi, kes Jumalat kogevad ning käivad koos luterlikus kirikus. Anna arvab, et kõik oli Jumala poolt talle ette nähtud.

Maride eripära on olla Euroopa viimased paganad, leiab Juha Väliaho äsjailmunud ajakirjas Hõimurahvaste Aeg. «Maridel oli traditsiooniliselt ligi 140 jumalat, sh Maa-ema, Vete-ema, Tuule-ema jne,» kirjutab ta. Tähtsaima, Oš Kugu jumo e Suure Valge jumala jaoks olid eraldi ohvrisalud.

Jumo-nimetus on ühine paljudele: eestlastel Jumal, soomlastel Jumala, maridel Jumo ja hantidel-mansidel Jomal. Sõna tähistab ülalolevat taevast. Tutvusest ristiusu ja islamiga on maride usk kohati sünkretistlik. Näiteks austavad idamarid paasapühade tavades esivanemate hingi, kuid siin pole seost kristlusega.

Nõukogudeaegne usundite tõrjumine on kaasa toonud vaimulikku tühjust koos sihitu eluviisi ja enesehävitusliku käitumisega. Soodne pinnas misjonitööle, mida perekond Väliaho on seal 20 aastat teinud.

Anna doktoritöö teema ei ole veel täpselt sõnastatud, seda peab juhendaja Art Leetega arutama. «Raske pole mitte kirjutamine, vaid hiljem kraadi Venemaal haridusttõendavate dokumentidega süsteemi sobitamine.»

Neli aastat tihedamat kontakti hõimurahvaste esindajatega on siiski rikastav kogemus.

Maridest ja mari keelest
2010. a andmeil elab Vene föderatsioonis 547 605 mari.
Emakeelt kõneleb neist u 70%.
Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Keelerühmas on neli peamist murret: mäe-, niidu-, ida- ja loodemari.

Juune Holvandus

Allikas: Hõimurahvaste aeg

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid, Video

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s