Ilmapuu auhinna pälvis udmurdi etnofuturist

Tatajana SeliverstovaHõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 2013. aasta Ilmapuu auhinna anda Udmurdimaa Jakšur-Bodja küla etnofuturistliku ühenduse Töd’õ Jus’ juhendajale TATJANA SELIVERSTOVALE udmurdi rahvuskultuuri taaselustamise ja levitamise eest.

2007. aastal asutatud etnofuturistlik ühendus Töd’õ Jus’ (Valge luik) taaselustab ja levitab udmurtide esivanemate kultuuri ja kombeid. Ühendus osaleb erinevatel folkloori- ja etnofestivalidel ning konkurssidel. Palvuste, perekondlike tähtpäevade (pulmad, sünd, esivanemate mälestamine), kalendripühade (lihavõtted, kevade saabumine) ja müütide rekonstruktsioonid püüavad inimestes äratada geneetilist mälu ja esitada nende paganlikku minevikku.

Etnofuturistlik ühendus Töd’õ Jus’ on Udmurdi vabariigis ainulaadne. Ühenduse liikmed viivad koostöös ajaloolaste, etnograafide ja arheoloogidega läbi uurimisekspeditsioone folkloorse ja etnograafilise materjali kogumiseks, mis on kiirelt kadumas külade tühjenemise ning vanema põlvkonna kadumise tõttu. Teaduskirjandusele ja kodu-uurimuslikule tööle toetudes säilitavad ühenduse liikmed esivanemate kultuuriväärtusi, rikastades neid tänapäevaste tehniliste võimalustega.

Etnofuturistlike etenduste stsenaariumid on välja töötanud ühenduse liikmed ise. Autentse folkloori elemendid põimitakse kaasaegse eluga. Ühenduse liikmed kasutavad etendustes traditsioonilisi udmurdi pille, omavalmistatud keskaegseid riideid ja majapidamisriistu. Autentsetele kommetele tähelepanu pööramine on tähtis just praegu, kui noored on oma rahva ajalooga tuttavad vaid muinasjuttude kaudu. Ühenduses Töd’õ Jus’ tegutsevad täiskasvanute kõrval ka erinevas vanuses lapsed ja noored, kes tunnevad udmurdi rahva elu minevikus, laule, tavasid ja rituaale. Ühendus annab kasvavale põlvkonnale edasi udmurtide traditsioonilisi pereväärtusi ja ökoloogilist mõtteviisi.

Töd’õ Jus’Ühenduse Töd’õ Jus’ liikmed otsivad uut etnofuturistliku keelt publikuga suhtlemisel ning uusi teid traditsioonilise udmurdi kultuuri tutvustamisel, et tekitada oma loomingu vastu huvi laiades elanike kihtides. Ühenduse aktiivne avalik tegevus on külaühiskonnas oluline, kuna täidab ühtlasi kultuurilise ajaviite vajakajäämisi külas.

Hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinnale kandideeris 13 inimest, kelle hulgas oli teadlasi, kooliõpetajaid, kultuuritöötajaid, talupidajaid, ajakirjanikke, kunstnikke ning teiste elualade esindajaid. Konkursile laekunud taotluste põhjal võib väita, et soome-ugri liikumine Venemaal toimib ka kodanikutasandil.

Hõimurahvaste programm annab Ilmapuu auhinna välja neljandat korda, tunnustamaks soome-ugri hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatuslikku tööd. Ilmapuu auhind antakse igal aastal ühele soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Ilmapuu auhinna saajateks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest kultuurist.

Auhinna suuruseks on 2500 eurot.

Ilmapuu auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval (maaentšäüz), mis sel aastal langes 9. maile.

Hõimurahvaste programmi sekretariaat

Allikas: Fenno-Ugria

Foto: finnougoria.ru

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Teated

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s