Wikipediast, soome-ugri keeltes

Artikli autor SU Vikipeediate seminarilMeie setode identiteet aina tugevneb, soome-ugri kultuuripealinna augi on sel aastal teatavasti Obinitsale osaks langenud. Soome-ugri keelte kõnelejaskond Venemaal aga väheneb ähvardavalt kiiresti. Eriti kiiresti langeb emakeeleoskuse tase noorte seas. Emakeeleoskust ei hinnata, sest ühiskondlik taust ja suhtumine teistesse keeltesse peale vene keele on Venemaal üha ksenofoobilisem. Kuna paljud Venemaa soomeugrilased enam emakeelt ei oska ja need, kes oskavad, on kakskeelsed, siis ollakse suuresti leppinud sellega, et vene keeles saab kõik vajaliku kätte ja omakeelseid teabeallikaid ei olegi vaja. Kuid just Venemaal oleks objektiivse info saamiseks vaja sõltumatut omakeelset allikat. Võimudest sõltumatutel infokanalitel on Venemaal teadagi rasked ajad, nii mõnigi on olnud sunnitud suunda muutma või kolima sealt ära.

Digitaalajastul tuleks ka Venemaa soome-ugri keeled tuua internetti, kus seni on neid (kui jätta kõrvale kolm suurt) suhteliselt vähe näha. Üheks peamiseks üldinfoallikaks on kujunenud Wikipedia, kus on paljudes keeltes, sealhulgas soome-ugri keeled, üle 31 miljoni artikli.

Kuidas arendada Wikipediat, et pakkuda maailma kohta teavet ka väiksemates soome-ugri keeltes, oli kõne all eelmisel aastal* Tartus ja Haanjas soome-ugri keeltes Wikipediale pühendatud seminaril.

Wikipedias on kõige rohkem inglise, saksa, rootsi, hollandi, prantsuse, itaalia, vene ja teistes indoeuroopa keeltes artikleid. Soome-ugri keeltest on suurim soomekeelne 362 000 artikliga, järgneb ungari oma 274 000 ja eestikeelne 129 000 artikliga. See ei üllata, et mahukam on Wikipedia suurima kõnelejaskonnaga ja omariiklusega keelte puhul. Kuid loogika siiski ei kehti, sest järgmised ei ole mitte niidumari- või udmurdikeelne Wikipedia (kõnelejate arvult peaksid järgnema), vaid hoopis põhjasaamikeelne 7700 artikliga, selle järel tulevad mäemari-, niidumari- ja võrokeelne, kus üle 5000 artikli. Neist väiksemad on sürjakomi, vepsa, udmurdi ja permikomi Wikipedia, tuhatkond artiklit on ka ersa- ja mokšakeelses Wikipedias.

Kutsusime Eestisse kokku soome-ugri keeltes kirjutavad Wikipedia vabatahtlikud kaastöölised väikerahvaste omakeelse Wikipedia arendamist arutama. Hoolimata ärevast poliitilisest olukorrast Venemaal, tulid kohale mitmed Wikipedia administraatorid (eesti, võro, ungari, põhjasaami, ersa, niidumari) ja vikipedistid. Karjala vabariigist tulnud noored karjala ja vepsa keeles kirjutavad ajakirjanikud õppisid töötoas selgeks Wikipedia artiklite kirjutamise ja panustasid sinna mitme artikliga Eesti teemadel. Päris karjalakeelset Wikipediat veel ei olegi, kuid neil on oma koht Wikipedia inkubaatoris, kuhu saab artikleid kirjutada ja piisava hulga artiklite ja aktiivsete kaastöötajate tekkimisel luua ka eraldi karjalakeelse Wikipedia.

Vikiseminar_03Seminaril andis iga rahva/keele esindaja ülevaate omakeelse Wikipedia seisust ja keeleolukorrast. Wikimedia Eesti ja Wikimedia Magyarországi (Ungari) esindajad tutvustasid oma tegevust. Soomes elava ersa Wikipedia administraatori Jack Rueteri tähelepanekute kohaselt saab Wikipedia artikleid kasutada avatud lähtekoodiga keeletehnoloogia (spellerite, morfoanalüsaatorite ja internetisõnaraamatute) arendamisel väikese kõnelejaskonnaga keelte jaoks. Põhjasaami administraator Kimberli Mäkäräinen tõdes, et nagu mitme teise väikekeele puhul pole ka põhjasaamikeelses Wikipedias kõige aktiivsemad kaastöölised mitte emakeelsed, vaid keelt hästi valdavad „välismaalased“, kelle emakeel on soome või inglise keel. Emakeelseid saame on püütud meelitada kirjutama küll võistluste ja töötubadega ning isegi makstud üliõpilastele väikest tasu artiklite kirjutamise eest, kuid püsivaid huvilisi ei ole eriti leitud.

Wikimedia Eesti tegevuse üks eesmärke on ka arendada Võro Vikipeediät, mille administraator Jüvä Sullõv tõi samuti välja kirjutajate vähesuse.

Niidumari Wikipedia administraatorile Vasli Nikolajevile tegi muret see, et mõni administraator on hakanud oma võimu kuritarvitama. Inimestel võivad olla erinevad arvamused, kuid neid tuleb austada ja püüda leida kompromiss. Kui blokeerida kasutajad vaid sellepärast, et neil on teine arvamus, viib see kogukonna lagunemiseni. Niidumari Wikipedia probleemid on tegelikult üldisemad, need kimbutavad mitmeid väikekeeli: kuna nendes keeltes on vähe aime- ja teaduskirjandust, ei ole väljakujunenud terminoloogiat ning omakeelse oskussõnavara asemel vohavad russitsismid. Mõnedes keeltes 1930. aastatel loodud termineid üritatakse küll taas kasutusse võtta ja viimasel paarikümnel aastal on loodud uusigi, kuid nende pruukimine leiab sageli ka vastuseisu ja mõistmatust.

Peamine Venemaa soome-ugri keeltes Wikipedia murekoht on siiski kirjutajate vähesus. Omakeelset haridust on saanud vaid vähesed ning seetõttu ei oska sugugi kõik emakeelt kõnes valdavad haritud inimesed oma emakeeles kirjutada, rääkimata niivõrd nõudlikust tekstist nagu entsüklopeediline artikkel. Ja need, kes on selleks võimelised, ei leia kirjutamiseks aega või puudub neil usk omakeelse Wikipedia vajalikkusesse. Kui eestlastel, soomlastel ja ungarlastel on isegi mitu erimahulist omakeelset üldentsüklopeediat, mis pakuvad Vikipeediale konkurentsi, siis väiksematel rahvastel üldentsüklopeediaid ei ole ja vaevalt et kunagi tulebki.

Neile, kel on usku omakeelse teabe­kirjanduse võimalikkusse ja vajalikkusse, on nüüdsest pakkuda ka väike abivahend: lühikeste Wikipedia artiklite kirjutamise lihtsustamiseks on eesti programmeerijad loonud programmi Minority Translate. Selle kasutamist õppisid Haanjas töötoas osalenud ning programmi arendajad said kasutajatelt tagasisidet programmi parandamiseks. Programmi kaasabil kirjutati töötoas 141 artiklit, mis jagunesid seitsme soome-ugri keele vahel. Lihtne programm võimaldab kuvada kõrvuti akendes eri keeltes tekste ja tõlkida üheaegselt mitmeid sarnase ülesehitusega artikleid. Programmi eelis on ka see, et artiklite kirjutamiseks ei pea olema pidevalt internetiühenduses. Internetti on vaja vaid alguses vajalike artiklite arvutisse laadimiseks ja kui töö valmis, siis valminud artiklite Wikipediasse laadimiseks. Programm on tasuta kasutada ja selle leiab huviline aadressilt http://translate.keeleleek.ee.

Edasine koostöö näeb ette ühiste artiklivõistluste, tõlketalgute ja Wikipedia-alaste seminaride korraldamise. Baškortostanis tuleb sel aastal Venemaa keeltes kirjutavate vikipedistide konverents, kus osalevad mitmete soome-ugri rahvaste esindajad ja tõenäoliselt ka vaatleja Eestist.

Arvestades ressursside piiratust, võiks väikestes soome-ugri keeltes Wikipedia üks eesmärke olla oma ning teiste soome-ugri rahvaste kultuuri, geograafia ja ajaloo tutvustamine. Seda enam, et nn suurtes keeltes ei ole selle kohta just liiga palju infot ja seda valdkonda peaksid kirjutajad kõige paremini tundma. Hõimurahvaste kohta omas keeles kirjutamine ja lugemine ühendab meid ja annab lootust, et üheskoos jääme kestma meie ja püsivad meie keeled.

* Soome-ugri keeltes Wikipedia teemal peeti 22. VIII 2014 Tartus ja Haanjas seminar Eesti hõimurahvaste programmi ja Ameerikas asuva Wikimedia Foundationi toetusel.

Sven-Erik Soosaar

Allikas: Sirp

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s