Ilmus internetiväljaanne „Vadja ja isuri rahvalaulud“

vadja_isuri3. veebruaril esitleti Tartus internetiväljaannet „Vadja ja isuri rahvalaulud. Votian and Ingrian folk songs. Водские и ижорские народные песни“,  mis valmis 2015. aastal MTÜ Rahvalauluselts Hellero ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös. Väljaande koostas Janika Oras, toimetas Kadi Sarv, põhifinantseerijaks oli Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm.

Väljaanne „Vadja ja isuri rahvalaulud“ sisaldab kahe läänemeresoome rahva laule, mis on salvestatud ansambli Väike Hellero ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetanud muusikute Mari Kalkuni ja Timo Kalmu esituses. Avaldatud on ka kaheksa rahvalaulu arhiivisalvestused.

Väljaande tekstiosa on küllaltki mahukas: vadja- ja isurikeelsetele laulutekstidele on lisatud tõlked, laulude sisu ja esitamisviisi selgitavad kommentaarid, samuti vadja ja isuri rahvalaulikute tutvustused.

Laulude kunagist laulmiskeskkonda aitavad ette kujutada ajaloolised fotod Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest.

Väljaanne on mõeldud eesti-, vene- ja ingliskeelsele lugejale, kuna kogu tekstiosa on kättesaadav neis kolmes keeles. Märkimist väärib seegi, et Vaipoole vadja tekstide puhul on lisaks algsele versioonile avaldatud ka kirjakeelne versioon, mis lähtub Heinike Heinsoo 2015. aastal ilmunud õpiku “Vad´d´a sõnakopittõja” keelest.

Väljaande sündimise peamiseks ajendiks on olnud isiklikud kontaktid ja koostöö kohaliku vadja ja isuri kogukondadega. Väike Hellero, kelle repertuaaris oli eelkäija ansambel Hellero eeskujul soome-ugri hõimlaste laule, asus põhjalikumalt vadja lauludega tegelema tänu sellele, et vadja lasteansambli Linnut juht Marina Petrova palus Ergo-Hart Västriku ja Madis Arukase vahendusel abi vadja repertuaari leidmisel.

Väikse Hellero juhendaja Janika Orase valitud sõnade, viiside ja salvestuste põhjal algas nii Tartus kui Jõgõperä koolis vadja laulude õppimine. See jätkus ühise harjutamisega Luutsas ning ansamblite Väike Hellero ja Linnut esinemisega vadja külapühal 2004. aasta suvel. Hiljem on Janika Oras ja Leanne Barbo neid ja mitmeid uusi laule õpetanud Jõgõperä ja Luutsa külas Heinike Heinsoo vadja keele kursustel. Kursuste ajal valmisid koos jõgõperälasest hea vadja ja isuri keele tundja Nikita Djatškoviga ka esimesed venekeelsed laulutõlked.

Kuna Ingerimaa läänemeresoomlaste muusikatraditsioonidel on väga suur ühisosa ja vadjalastelt kooslaulusalvestusi ei ole, tuli õppimisel lisaks vadja salvestustele kasutada ka vanu isuri arhiivisalvestusi. Nii jõudsime ka isuri laulude laulmiseni. Alates 2010. aastast on vadja ja isuri laule õpitud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimuslaulu erialal. 2012. aastal tegid muusikaakadeemia tudengid hõimurahvaste programmi toetusel õppe- ja kogumisretke vadja ja isuri küladesse. Laulu ja tantsu õpiti ansambli Šoikkulan laulut naistelt ja koos oma tookordse hea giidi Dmitri Harakka-Zaitseviga esineti Viistinä isuri pühal. Seega on väljaanne „Vadja ja isuri rahvalaulud“ kokkuvõte pikemast protsessist, mille käigus on väljaandes leiduvad laulud jõudnud paljude inimesteni nii Eestis kui Ingerimaal.

Rahvalaulud on loodud kaua aega tagasi, neis on koos ühelt poolt ajatu inimliku kogemuse väljendus ja teiselt poolt ajalugu, mineviku mõttemaailmad ja elukeskkond. Väljaande põhiosaks on neidude-noorte naiste repertuaar: pulma- ja kalendritavadega seotud laulud, lüürilised ja jutustavad laulud. Laulud loovad ettekujutuse paljudest erinevatest laulmisolukordadest: pidulikud rongkäigud läbi küla, kiikumine, öine lõkke ääres pidutsemine, põlluviljakusega seotud rituaalid, kosjad ja pulmad, laulmine toas või rehe all, jõekaldal, metsas ja teed käies.

Kuna väljaande üheks eesmärgiks on avada laulude rikast ja mitmekihilist tähendusmaailma, on palju tööd tehtud laulutekstide tõlkimisel ja kommenteerimisel. See poleks olnud võimalik ilma kohalike keelte ja kultuuri heade tundjate Eva Saare, Heinike Heinsoo, Enn Ernitsa, Mari Sarve ja Ergo-Hart Västrikuta, samuti Paul Ariste väljaannetes ilmunud vadja laulude tõlgete ja kommentaarideta. Tekstide vene ja inglise keelde tõlkijateks on Vassili Nikolajev, Nikita Djatškov, Kait Tamm ja Tuul Sepp.

Loodame, et vadja ja isuri laulude väljaanne aitab elavana hoida seda haruldast ja rikast laulukultuuri ning ühtlasi pakub avastamisrõõmu võimalikult paljudele internetis rändajatele.

Janika Oras

Allikas: Fenno-Ugria

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Artiklid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s