Tartu Ülikool mari keeleteadlaste kasvatajana

Mari ülikooli professor Ivan Ivanov on 1988. aastal avaldanud 157-leheküljeüse teose «Марийские филологи. Библиографический сборник», milles on toodud üksikasjalikult esile endised ja tänapäevased mari keele õppejõud ja uurijad Mari Riiklikust Ülikoolist, Mari Teaduslikust Uurimisinstituudist ja Mari pedagoogikainstituudist. Sissejuhatavalt on esitatud ülevaade mari keele uurimisest alates 1775. aastast, millal ilmus esimene mari keele grammatika. 19. sajandil avaldatud uurimustest on eriti esile tõstetud Kaasani ülikooli soomeugri keelte õppejõu Mihkel Veske 1889. aastal ilmunud uurimusi mari (= tšeremissi) keele murretest.

Elvira Popova „Lehtede tuisk“

Sõnad Svetlana Grigorjeva, muusika Lilija Aleksejeva Lõštaš poran (Lehtede tuisk). Laulab Elvira Popova.

„U jeng“ tutvustab mari rahvapilli kong-kong

Mari etno-pank ansambel „U jeng“ tutvustab mari rahvapilli kong-kong. Samuti nad näitavad kuidas seda pilli kasutavad oma loomingus.

Vene võimud piiravad maride usukombeid

Venemaa vähemusrahvus marid muretsevad, et võimud piiravad nende iidseid usupraktikaid, kirjutab ERR.

Aleksei Jašmolkin “Meloodia”

Teost esitavad Marimaa rahvusliku presidendi kunstikooli õpetajad ja õpilased.

135 aastat mari helilooja Ivan Palatai sünnist

24. aprillil möödub 135 aastat professionaalse mari muusika rajaja, esimese mari helilooja Ivan Palantai (1886-1926) sünnist.

Maride rahvuslik organisatsioon pöördus vabariigi juhi poole

Maride rahvuslik organisatsioon Mari Ušem (Mari Liit) tegi 25. märtsil vabariigi juhile avaliku pöördumise, mille avaldame järgnevalt täismahus. Teksti tõlkinud Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozese sõnul on pöördumise sügavam sisu see, et marid on riigivõimustruktuurides alaesindatud.

Eesti programmi toetusel ilmus mari raamat

Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusel ilmus Marimaal Morko rajooni pulmalaulude kogumik.

Mari naiste rõivastus 2

Kas tikand kaitseb?

Üks tuntumaid mari tikkimismeistreid Lidia Vetkina oma tööde näitusel. Foto: L. Vetkina arhiiv

Traditsioonilises kultuuris väljendab riietus kandja sotsiaalset seisundit, sugu, identiteeti ja väärtushinnanguid. Praegusel ajal ei valmistata enamasti ise riideid, kuid valmistooteid valides arvestatakse lisaks mugavusele ka rõivaste süsteemis tekkivat sõnumikeelt. Tänapäeval on see märgisüsteem väga mitmekesine: rõiva tegumood, värv, kanga kvaliteet ja muud. Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks eristajaks kaunistuste süsteem. Üks keerulisemaid ja algupärasemaid rõivaste kaunistamise viise on tikkimine.

Mari naiste rõivastus I

Kas raha kaunistab?

Pulmastseen ERMi „Uurali kaja“ näitusel. Foto: Anu Ansu

Käisin eelmisel suvel (2018) ekspeditsioonil Marimaal Zvenigovo ja Morki rajoonis – just selles piirkonnas, kus on levinud näitusel „Uurali kaja“ Volga rahvaste saalis esile toodud pulmatraditsioon ja kostüümid. Käes on kevad, mida ilmestab alati ka uus mood linnatänavatel. Räägime siingi veidi mari naise rahvarõivast, seekord täpsemalt nende juurde kuuluvatest ehetest.