Venemaa soomeugrilaste nullindad

Punase traagelniidina on nullindaid läbinud mari teema. Meenutagem. 2000. aastal astus Mari Vabariigi presidendi ametisse Leonid Markelov, kes vilistas maride rahvusliku väärikuse peale. Esimese asjana muutis ta 2001. aastal mari keele õppimise koolis vabatahtlikuks, kuna maride rahvuslik opositsioon ei taltunud, siis lõhestas valitsusele sõnakuulmatud rahvuslikud organisatsioonid, asutades alternatiivsed valitsusmeelsed mari rahvuslikud  organisatsioonid. Samuti reorganiseeris ta ühe mari opositsiooni pesadest – Mari Rahvusteatri – nii, et maride liidrid lasti kohalt lahti.

Rasjkenj Ozks toimub sõjameeste kalmu juures

Tšukalõ külas Bolšoe Ignatovo rajoonis Mordvamaal toimub 10. heinakuud neljas üleersaline pidulik palvus Rasjkenj Ozks. Sündmus algab kell 10, teatas MariUver.

Vanamehed räägivad, et pidustuste koht pole mitte juhuslikult valitud. Sel kohal on peale lahingut nogailastega maetud ligikaudu 11 000 sõjameest: ersasid, marisid, tšuvašše ja udmurte.

Soomeugrilased võivad saada oma lipu

Kakskümmend viis miljonit soomeugrilast võivad tänada poolakat, kes neile lipu on teinud.

Pole välistatud, et kahe aasta pärast Ungaris toimuval soomeugrilaste maailmakongressil peetakse lipu saamise nimel tuliseid vaidlusi.

Tänapäeval puuduvad 25 miljonil keelesugulasel ametlikud ühissümbolid. Iga rahvas, alates polaarjoonetagustest tundratest ning lõpetades Ungari tasandike ja Siberi taigadega, kasutab omi.

Uurimistöö mari hiitest võitis suure võistluse

Marimaa kümnenda klassi õpilane Dina Leontjeva sai oma uurimustööga „Olori küla pühad hiied“ võitjaks ülevenemaalisel võistlusel „Minu väike kodumaa: loona, elm ja rahvus“, edastas ajalehe Marijskaja pravada artikli MariUver.

Olori küla piiravad sõrmusena kuus püha hiit – küsoto mari keeli. Olori keskkooli kümnenda klassi õpilane Dina Leontjeva jutustab, et nendega on seotud väga palju lugusid ja pärimust.