Vadja fatamorgaana

NÄHTAMATUD RAHVAD: Andres Heinapuu arutleb, kas tõesti on kõige halvemas seisus soomeugri keel popiks saamas ja mingilgi moel ellu ärkamas?

Kui ma 1974. aastal koos soome-ugri keeleteadlase akadeemik Paul Aristega Ingerimaal vadjalaste juures käisin, siis teadsin, et vadja keelt oskab veel veidi üle paarikümne vanainimese.

Täna on mari kirja päev

Täna tähistatakse Marimaal kirja päeva – Марий тиште кече.

Mari rahvas kasutas iidsetest aegadest peale asjade kirjapanekuks geomeetrilisi kujundeid tamga, mis lõigati erilise noaga puust pulkadele. Majanduslikuks tarbeks välja mõeldud kirja kasutati kuni möödunud sajandi 30. aastateni.

Mäemari eesti keeleküngastikul

Hõimurahvaste programm koostöös Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga andis tänavu teist korda välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna, et tunnustada viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Tõlkekirjanduse kategoorias said auhinna sina Aleksis Kivi romaani „Seitse venda” tõlkimise eest mäemari keelde. Siinkohal vestlen küll sinu kui tõlkijaga ajendatult ennekõike sellest, et novembri keskpaigas tutvustasid soome-ugri sõnaraamatuseminaril oma uut tõlget: mäemari keeles saab nüüd lugeda ka Viivi Luige romaani „Seitsmes rahukevad”. Kas Viivi Luige eesti keelest on raske aru saada? Mida oli selle raamatu puhul kõige raskem mõista-vahendada, kas ajastut, asist maailma või autori stiili?