Otepää – (Venemaa) dekoloniseerimise pealinn

Jah, tänaseks ei ole Otepää enam vaid Eesti talvepealinn, kuigi ka see on igati väärikas tiitel, kirjutab Oliver Loode sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Kuidas loodi Mari autonoomne oblast

Marimaa sellel aastal 4. novembril tähistab oma 103 aastat. Kes olid Mari autonoomsele oblastile alusepanijaid. Miks pealinnaks sai just Joškar-Ola. Ja mille tõttu Stalini repressiooni aegadel marid said kannatada rohkem kui keskmiselt Nõukogude Liidus.

Tartu Ülikool mari keeleteadlaste kasvatajana

Mari ülikooli professor Ivan Ivanov on 1988. aastal avaldanud 157-leheküljeüse teose «Марийские филологи. Библиографический сборник», milles on toodud üksikasjalikult esile endised ja tänapäevased mari keele õppejõud ja uurijad Mari Riiklikust Ülikoolist, Mari Teaduslikust Uurimisinstituudist ja Mari pedagoogikainstituudist. Sissejuhatavalt on esitatud ülevaade mari keele uurimisest alates 1775. aastast, millal ilmus esimene mari keele grammatika. 19. sajandil avaldatud uurimustest on eriti esile tõstetud Kaasani ülikooli soomeugri keelte õppejõu Mihkel Veske 1889. aastal ilmunud uurimusi mari (= tšeremissi) keele murretest.

Vennad teispool uut raudset eesriiet

Mis saab Vene soomeugrilastest?

Meid ning idapiiri taga elavaid soomeugrilasi eraldab järjest laienev geopoliitiline lõhe. Kuidas aidata hääbuva keele ja otsustusõigusega sugulasrahvaid, ilma et neile kahju teeksime?

Ettekujutus eestlasest kui metsarahvast sündis nõukogude ajal

Seda soodustas ka soome-ugri liikumine

Levinud ettekujutuse järgi iseloomustab eestlasi kaugesse minevikku ulatuv eriline loodus- ja metsasuhe. Hiljutises uurimuses leiti, et eestlaste metsamüüdi ajalugu on aga üllatavalt lühike. Ökorahvusluse idee kujunes välja nõukogude perioodil, mil rahvus- ja looduskaitse üheks tervikuks sulasid, kirjutab ERR.

Maride rahvuslik organisatsioon pöördus vabariigi juhi poole

Maride rahvuslik organisatsioon Mari Ušem (Mari Liit) tegi 25. märtsil vabariigi juhile avaliku pöördumise, mille avaldame järgnevalt täismahus. Teksti tõlkinud Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozese sõnul on pöördumise sügavam sisu see, et marid on riigivõimustruktuurides alaesindatud.

Mari naiste rõivastus 2

Kas tikand kaitseb?

Üks tuntumaid mari tikkimismeistreid Lidia Vetkina oma tööde näitusel. Foto: L. Vetkina arhiiv

Traditsioonilises kultuuris väljendab riietus kandja sotsiaalset seisundit, sugu, identiteeti ja väärtushinnanguid. Praegusel ajal ei valmistata enamasti ise riideid, kuid valmistooteid valides arvestatakse lisaks mugavusele ka rõivaste süsteemis tekkivat sõnumikeelt. Tänapäeval on see märgisüsteem väga mitmekesine: rõiva tegumood, värv, kanga kvaliteet ja muud. Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks eristajaks kaunistuste süsteem. Üks keerulisemaid ja algupärasemaid rõivaste kaunistamise viise on tikkimine.

Mari naiste rõivastus I

Kas raha kaunistab?

Pulmastseen ERMi „Uurali kaja“ näitusel. Foto: Anu Ansu

Käisin eelmisel suvel (2018) ekspeditsioonil Marimaal Zvenigovo ja Morki rajoonis – just selles piirkonnas, kus on levinud näitusel „Uurali kaja“ Volga rahvaste saalis esile toodud pulmatraditsioon ja kostüümid. Käes on kevad, mida ilmestab alati ka uus mood linnatänavatel. Räägime siingi veidi mari naise rahvarõivast, seekord täpsemalt nende juurde kuuluvatest ehetest.

Hõimupäevad 2018

Hõimupäeva tähistatakse 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab sel puhul nagu ikka soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub tervesse oktoobrikuusse.

Eesti Vabariik on tähistamas oma 100. sünnipäeva, sestap on ka 25. oktoobril kell 11-16 Eesti Rahva Muuseumis toimuv hõimupäevade konverents pühendatud soome-ugri rahvaste rahvuslikule liikumisele ja iseseisvuspüüetele sada aastat tagasi. Konverents „Sada aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“, millel esinevad ettekannetega ja osalevad aruteludes nimekad teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari- ja Komi- ja Mordvamaalt, on ühtlasi avalöögiks järgnevatel päevadel Setomaal aset leidvale soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsile.

Marimaal võitis riigiduuma valimistel kommunist

Sergei Kazankov. Foto: 7×7

Venemaa riigiduuma valimistel 18. septembril võitis Marimaal ühemandaadilises ringkonnas tšuvaši rahvusest kommunist Sergei Kazankov. Võimupartei esindaja marilanna Larissa Jakovleva saavutas teise koha.

Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei (VFKP) esindaja S. Kazankov sai 46% häältest, Ühtse Venemaa kandidaat L. Jakovleva 27%. Üksikkandidaat, Sergei Kazankovi teisik Oleg Kazakov sai 4%.