Mari ülikooli professor Ivan Ivanov on 1988. aastal avaldanud 157-leheküljeüse teose «Марийские филологи. Библиографический сборник», milles on toodud üksikasjalikult esile endised ja tänapäevased mari keele õppejõud ja uurijad Mari Riiklikust Ülikoolist, Mari Teaduslikust Uurimisinstituudist ja Mari pedagoogikainstituudist. Sissejuhatavalt on esitatud ülevaade mari keele uurimisest alates 1775. aastast, millal ilmus esimene mari keele grammatika. 19. sajandil avaldatud uurimustest on eriti esile tõstetud Kaasani ülikooli soomeugri keelte õppejõu Mihkel Veske 1889. aastal ilmunud uurimusi mari (= tšeremissi) keele murretest.
20. sajandil on pikemalt peatutud 1930. aastal asutatud Mari Teaduslikul Uurimisinstituudil, kus Valerian Vassiljev, Guri Karmazin ja nende kaaslased korraldasid mari kirjakeelt ning harrastasid murrete uurimist. Murdeainestiku varal rikastati kirjakeelt ning tuletati uusi keelendeid. Nende innukate filoloogide tegevust takistas ja koguni katkestas marrism ja stalinlik suhtumine eri rahvaste kirjakeelde ning kirjakeele arendamisse. G. Karmazin ja mõned tema kaaslased pidid isegi elust lahkuma.
Alles sõjajärgseil aastail elustus taas mari kirjakeele teaduslik harrastus. Teadlaste kasvatamiseks suunati noori aspirantuuri Moskvasse, Leningradi ja Tartusse. Tartu RÜ soome-ugri keelte kateedri õppejõudude pedagoogiline ja teaduslik tegevus oli leidnud tunnustust kõikjal Nõukogude Liidu soome-ugri keskustes. Enamik noori marilasi saadetigi Tartusse.
Kronoloogiliselt asusid nad soome-ugri keelte kateedrisse järgmiselt: Lidia Vassikova 1951, Ivan Galkin 1953, Ivan Ivanov 1961, Gennadi Tužarov 1963, Jelizar Mustajev 1971, Emma Jakimova 1972, Juri Anduganov 1973, Zoja Ivanova 1975, Anatoli Kuklin 1978, Valerian Kuznetsov ja Valentin Vassiljev 1979. Käsiteldavas teoses mainitud aspirantidel on üha olnud järglasi, kellest Arkadi Jefremov 1982 ja Serafima Sibatrova 1983 on lõpetanud aspirantuuri. Soomeugri keelte kateedris töötavad mari aspirandid praegugi usinasti. Tartu suunatud mari noored on kõik olnud andekad ja töökad.
Siin alles on neil olnud häid võimalusi edasi õppida ning oma ala uurida. Tartu raamatukogudes on küllaldaselt fennougristikaalast ning teoreetilist kirjandust, millesse süvenemine on olnud vajalik. Soome-ugri keelte ning eesti keele alal on ikka olnud käepärast teadlasi, kellelt aspirandid on võinud saada juhiseid ja andmeid, Soome-ugri keelte kateedri perioodilises üllitises «Fenno-Ugristica» ja Tallinnas ilmuvas rahvusvahelises ajakirjas «Советское финноугроведение» on mari aspirandid võinud ning võivad avaldada oma uurimusi. Viimasena mainitud ajakirja toimetajaks on mari keele eriteadlane ning pädev fennougrist Paul Kokla. I. Ivanovgi toob oma kogumikus tema esile mari filoloogina.
Mari aspirantide arenemisele oli ja on tähtis eesti keele ja mõne võõrkeele (saksa või inglise) selgeks õppimine. Eesti keele omandamisega on neile saanud arusaadavamaks, kuidas oma emakeelt peab austama, arendama ja tarvitama, kui rikkalikud saavutused sel võivad olla jne.
Kõik omaaegsed mari aspirandid on kaitsnud kandidaadiväitekirjad. Tartus on kaitsnud kandidaadiväitekirja ka mõned noored mari filoloogid, kes pole siin olnud aspirantuuris. Tartu Ülikoolis on asjaomane nõukogu, milles saavad kaitsta oma väitekirju eri kohtades asuvad fennougristid. Kandidaadid töötavad Joškar-Olas või mujal kas dotsentidena või teaduritena. Tartus on marilastest doktoriväitekirja kaitsnud Lidia Vassikova, Ivan Galkin ja Ivan Ivanov. Nad on Joškar-Olas professoriteks.
Kõik Tartus koolituse ja teaduslikud kraadid saanud mari filoloogid moodustavad omaette fennougristika koolkonna. Kuidas on töötanud mari filoloogid, kes on saanud Tartu koolituse, kõrgema fennougristikaalase ettevalmistuse, seda on I. Ivanov esile toonud. Vene tähestiku järgi on nad võetud bibliograafilisse ülevaatesse. Kõigepealt on toodud asjaomase filoloogi foto koos vajalike elulooliste andmetega. Sellele järgnevad bibliograafilised andmed avaldatud teostest ja uurimustest. Lõpuks on andmeid sellest, mida igast filoloogist on trükis ilmunud. Bibliograafia on ulatuslik, kuid selles puuduvad andmed välismaal ilmunud kirjutistest.
Marimaal ja mujalgi «Tartu koolkonnaks» nimetatud fennougristikal on vanad juured. Sellele on pannud aluse juba omaaegsed professorid Andrus Saareste, Julius Mark ja Julius Mägiste. Nende õpilased ja järglased on seda jätkanud ja täiendanud.
Paul Ariste
TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL
Nr. 19 (1566). Reede, 26. mai 1989
Allikas: DIGAR
MariUver 