Avatud on hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinna konkurss

Ootame kandidaate hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinnale. Kandidaate saab esitada 23. maini 2024, kirjutab hõimurahvaste programmi koordinaator Marika Alver.

2022. aasta hõimupäeva kontsert

Hõimupäevad 2022: Pärimusmuusika kontsert Vabal Laval, 15.10.2022.

XIV CIFU toimub Tartus 18.–23. augustil 2025

XIV rahvusvahelise fennougristika kongress CIFU toimub Tartus 18.–23. augustil 2025, selle peakorraldaja on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Riigikogus on maalinäitus soome-ugri pärimuslikest rahvatantsudest

Riigikogu kunstisaalis on avatud maalikunstnik Stanislav Antipovi isikunäitus „Soome-ugri tantsulood“, kus on värvikaid maale Kihnu, Hiiumaa, Setumaa, Mulgimaa, Udmurtia ja Marimaa pärimuslikest rahvatantsudest, teatas Riigikogu pressiteenistus.

Otepää – (Venemaa) dekoloniseerimise pealinn

Jah, tänaseks ei ole Otepää enam vaid Eesti talvepealinn, kuigi ka see on igati väärikas tiitel, kirjutab Oliver Loode sotsiaalvõrgustikus Facebook.

Otepääl toimus esimene Venemaa sõltumatute rahvuslike liikumiste kongress

Otepääl peeti Venemaa territooriumil asuvaid sõltumatuid rahvuslikke liikumisi koondava Vabade Rahvaste Liiga esimene kongress. Tegu on Ukraina sõja algul loodud poliitilise organisatsiooniga, mis võitleb põlisrahvaste enesemääramisõiguse teostamise eest, kirjutab ERR.ee.

Otepääl toimus Vabade Rahvaste Liiga I kongress

5.–6. aprillil toimus Eestis Otepääl Vabade Rahvaste Liiga (VRL) esimene kongress.

Kuidas loodi Mari autonoomne oblast

Marimaa sellel aastal 4. novembril tähistab oma 103 aastat. Kes olid Mari autonoomsele oblastile alusepanijaid. Miks pealinnaks sai just Joškar-Ola. Ja mille tõttu Stalini repressiooni aegadel marid said kannatada rohkem kui keskmiselt Nõukogude Liidus.

Ilmapuu auhinna pälvis mari Vasli Nikolajev

Käesoleval aastal tunnustab HTMi hõimurahvaste programm Ilmapuu auhinnaga Vasily Nikolaevit, kes on seisnud maride õiguste eest ja osalenud aktiivselt soome-ugri liikumises.

Tartu Ülikool mari keeleteadlaste kasvatajana

Mari ülikooli professor Ivan Ivanov on 1988. aastal avaldanud 157-leheküljeüse teose «Марийские филологи. Библиографический сборник», milles on toodud üksikasjalikult esile endised ja tänapäevased mari keele õppejõud ja uurijad Mari Riiklikust Ülikoolist, Mari Teaduslikust Uurimisinstituudist ja Mari pedagoogikainstituudist. Sissejuhatavalt on esitatud ülevaade mari keele uurimisest alates 1775. aastast, millal ilmus esimene mari keele grammatika. 19. sajandil avaldatud uurimustest on eriti esile tõstetud Kaasani ülikooli soomeugri keelte õppejõu Mihkel Veske 1889. aastal ilmunud uurimusi mari (= tšeremissi) keele murretest.