Maride rahvuslik organisatsioon pöördus vabariigi juhi poole

Maride rahvuslik organisatsioon Mari Ušem (Mari Liit) tegi 25. märtsil vabariigi juhile avaliku pöördumise, mille avaldame järgnevalt täismahus. Teksti tõlkinud Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozese sõnul on pöördumise sügavam sisu see, et marid on riigivõimustruktuurides alaesindatud.

Eesti televisioon jutustab soome-ugrilastest

Homme alustab ETV2s uus saade “Meie hõimlased”, mis tutvustab Eestis elavaid soome-ugri rahvaid!

Eesti programmi toetusel ilmus mari raamat

Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi toetusel ilmus Marimaal Morko rajooni pulmalaulude kogumik.

Hõimuõhtu Saue päevakeskuses

Ungari näidend mari teatris

5. oktoobril festivali „Teatri Joškar-Ola 2020“ raames M.Šketani nimeline Mari rahvusteater näitab ungari draamakirjaniku Csaba Székely-i näidendi “Kaevanduslill” (Bányavirág, 2011) põhjal lavastatud etendust.

Mari naiste rõivastus 2

Kas tikand kaitseb?

Üks tuntumaid mari tikkimismeistreid Lidia Vetkina oma tööde näitusel. Foto: L. Vetkina arhiiv

Traditsioonilises kultuuris väljendab riietus kandja sotsiaalset seisundit, sugu, identiteeti ja väärtushinnanguid. Praegusel ajal ei valmistata enamasti ise riideid, kuid valmistooteid valides arvestatakse lisaks mugavusele ka rõivaste süsteemis tekkivat sõnumikeelt. Tänapäeval on see märgisüsteem väga mitmekesine: rõiva tegumood, värv, kanga kvaliteet ja muud. Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks eristajaks kaunistuste süsteem. Üks keerulisemaid ja algupärasemaid rõivaste kaunistamise viise on tikkimine.

Mari naiste rõivastus I

Kas raha kaunistab?

Pulmastseen ERMi „Uurali kaja“ näitusel. Foto: Anu Ansu

Käisin eelmisel suvel (2018) ekspeditsioonil Marimaal Zvenigovo ja Morki rajoonis – just selles piirkonnas, kus on levinud näitusel „Uurali kaja“ Volga rahvaste saalis esile toodud pulmatraditsioon ja kostüümid. Käes on kevad, mida ilmestab alati ka uus mood linnatänavatel. Räägime siingi veidi mari naise rahvarõivast, seekord täpsemalt nende juurde kuuluvatest ehetest.

Marikeelne Miškan küla sai soome-ugri maailma kultuuripealinnaks

6. jaanuaril algas Eestist 2300 kilomeetri kaugusel asuvas 6000 elanikuga Miškino külas soome-ugri kultuuripealinna aasta, Eestit esindas avapidustustel Rieka Hõrn Setomaalt.

Raisia Sungurova luuletused

Mari ja eesti keeles

Kirjanduslik kolmapäev: Smugriluuleõhtu. Luule ja muusika. Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 30.10.2019. Eesti keelde tõlkinud Arvo Valton.

Eesti Keele Instituudis valmis Marimaa kohanimede loend

Koos veebikaardiga

Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi (KNAB) osana on valminud Marimaa kohanimede loend vene ja mari (niidumari, mäemari) vastetega jm ajalooliste variantidega.