Ungari näidend mari teatris

5. oktoobril festivali „Teatri Joškar-Ola 2020“ raames M.Šketani nimeline Mari rahvusteater näitab ungari draamakirjaniku Csaba Székely-i näidendi “Kaevanduslill” (Bányavirág, 2011) põhjal lavastatud etendust.

Mari naiste rõivastus 2

Kas tikand kaitseb?

Üks tuntumaid mari tikkimismeistreid Lidia Vetkina oma tööde näitusel. Foto: L. Vetkina arhiiv

Traditsioonilises kultuuris väljendab riietus kandja sotsiaalset seisundit, sugu, identiteeti ja väärtushinnanguid. Praegusel ajal ei valmistata enamasti ise riideid, kuid valmistooteid valides arvestatakse lisaks mugavusele ka rõivaste süsteemis tekkivat sõnumikeelt. Tänapäeval on see märgisüsteem väga mitmekesine: rõiva tegumood, värv, kanga kvaliteet ja muud. Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks eristajaks kaunistuste süsteem. Üks keerulisemaid ja algupärasemaid rõivaste kaunistamise viise on tikkimine.

Mari naiste rõivastus I

Kas raha kaunistab?

Pulmastseen ERMi „Uurali kaja“ näitusel. Foto: Anu Ansu

Käisin eelmisel suvel (2018) ekspeditsioonil Marimaal Zvenigovo ja Morki rajoonis – just selles piirkonnas, kus on levinud näitusel „Uurali kaja“ Volga rahvaste saalis esile toodud pulmatraditsioon ja kostüümid. Käes on kevad, mida ilmestab alati ka uus mood linnatänavatel. Räägime siingi veidi mari naise rahvarõivast, seekord täpsemalt nende juurde kuuluvatest ehetest.

Marikeelne Miškan küla sai soome-ugri maailma kultuuripealinnaks

6. jaanuaril algas Eestist 2300 kilomeetri kaugusel asuvas 6000 elanikuga Miškino külas soome-ugri kultuuripealinna aasta, Eestit esindas avapidustustel Rieka Hõrn Setomaalt.

Raisia Sungurova luuletused

Mari ja eesti keeles

Kirjanduslik kolmapäev: Smugriluuleõhtu. Luule ja muusika. Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 30.10.2019. Eesti keelde tõlkinud Arvo Valton.

Eesti Keele Instituudis valmis Marimaa kohanimede loend

Koos veebikaardiga

Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi (KNAB) osana on valminud Marimaa kohanimede loend vene ja mari (niidumari, mäemari) vastetega jm ajalooliste variantidega.

Eesti ansambel käis Marimaal linna päeva tähistamas

Marimaa pealinna Joškar-Ola elanikud ja külalised tähistasid 10. augustil linna päeva. Sel aastal möödus Mari Eli pealinna asutamisest 435 aastat.

Võrus kestab pärimustantsu festival

Võrus algas eile, neljapäeval Pärimustantsu festival, endise nimega Võru folkloorifestival.

Festival toimub juba 25. korda ja toob kokku ligi 200 esinejat maailma eri paigust ja mitusada tantsijat Eestist. Festival kestab kuni pühapäevani.

Mari ansambel Murseskem esineb Võru pärimustantsu festivalil

18.-21. juulil esineb Võru pärimustantsufestivalil folklooriansambel Murseskem Marimaa Kužengeri rajoonist.

Mari ansambel Murseskem loodi 1979. aastal. Seega tähistavad nad sel aastal oma 40. sünnipäeva. Ansambli juhendaja on Evgeni Kamenštšikov. Murseskem on kuulsust toonud kogu oma külale Jõvansolale.

Fenno-Ugria kutsub Mari sangari päeva hõimuõhtule Tallinnas ja Tartus

G.Taigildin “Legend Pltõšist”

26. aprillil tähistatakse maride rahvuspüha – Mari sangari päeva. Neljapäeval, 25. aprillil kell 19 on kõik huvilised oodatud Vanalinna Muusikamajja (Uus 16c) hõimuõhtule, kus astub üles mari ansambel Poro kas. Tartus, Eesti Rahva Muuseumi Silla-alal astub ansambel Poro kas üles laupäeval, 27. aprillil kell 12.